Monotoonsest rütmi aitavad vahel mitmekesistada ja vahelduvaks muuta 3 - silbilised sõnad ja täitesilpide või sõnade toonitamine, tarvitamine. Uuem rahvalaul hakkas sisse tungima ja vana rahvalaulu välja tõrjuma juba 18. sajandi lõpupoole ja 19. sajandi jooksul- elemendid on veel säilinud, aga lõppriim on neis juba silmnähtav. Enamasti kantakse laule ette mitmekesi, kusjuures eeslaulja laulab ette värsi, mida teised kordavad. Rahvalaul kõlbab ka kunstlaulu saateks(nagu seda ongi tehtud Koidula lauluga ,,Meil aiaäärne tänavas") Huvitavaid väljendeid: 1. Onvad- mitmus sõnast on. 2. Meelimari-meelepärane mari. 3. Kardavanik-neiu 4. Kaema-vaatama, vahtima 5. Kuu kirja sees- kuu taevatähtede hulgas. Kalendrilauludest: Eesti kalendrilaulud on talupoegliku rahvakelndri pühade juurde kuulunud laulud. Kalendrilaulud oli vanasti rituaali osa ning neil oli sageli kindel otstarve, näiteks
kipu vanade inkade sõlmkiri. See valmistati jämedast nöörist, mille külge seoti eri pikkuse ja värviga peenemaid nöörikesi, millest igal oli oma tähendus, näiteks must märkis surma ja hädaohtu, punane sõda, valge rahu või õnne. kiri keele üks esinemiskuju; kiri täidab ühiskondliku mälu rolli, selle abil saab säilitada informatsiooni ajas ning kanda edasi ruumis. Maailmas kasutatakse erinevaid kirjasüsteeme, näiteks hieroglüüfkiri, ladina kiri jt. kirikulaul kunstlaulu liik, mida kasutatakse kirikus jumalateenistustel. Kirikulaulud olid algselt ladinakeelsed, pärast reformatsiooni (16. sajandil) hakati neid üha rohkem tõlkima rahvakeelde. Eestis tõid kirikulaulu arengusse murrangu Johann Voldemar Jannseni (18191890) laulutõlgete kogumikud "Sioni-Laulo-Kannel" IIII (18451860). Näiteks: Üks kindel linn ja varjupaik Üks kindel linn ja varjupaik on meie Jumal taevas. Ta hoiab meid kui kilp ja mõõk, Ta aitab kõiges vaevas.