Kuterdamise juures on oluline teada, et erineva lihasisaldusega lihade kutrisse laadimise järjekorda. Kindlasti tuleks esmalt seadmesse laadida taine liha kõige viimasena rasvane liha ja pekk, kuna need vajavad lühemaajalist töötlust. 5. VORSTISEGU PRITSMINE KESTA Järgnevalt toimub vorstisegu pritsimine eelnevalt ettevalmistatud vorstikestadesse. Vorstikestadena kasutatakse Eesti lihatööstustes nii naturaalkesti (seasooled, lambasooled) ja kunstkesti (tsellulooskestad, polümeersed kestad jne). Vorstisegu pritsimine kesta toimub seadmega, mida nimetatakse vorstipritsiks. Seade töötab rõhu all ja surub seadme punkrisse laaditud vorstisegu kesta. Järgnevalt toimub vorstiotsade klipsimine (sulgemine) metallklambritega käsitsi või automaatselt. Grillvorstide ja viinerite ning sardellide puhul toimub selles etapis
kestusega 2–6 tundi: segu tiheneb ja valmib; toote värvus stabiliseerub – laagerdumisel algavad nitriti muutused. Need muutused ei toimu mitte ainult laagerdumisel, vaid jätkuvad ka kuumutamisel või keetmise alguses, kui temperatuur ei ole tõusnud veel valkude denatureerumistemperatuurini; viineri ja sardelli kestad kuivavad – kestad (sooled või kunstkestad) on alati niisked (märjad). Kunstkesti leotatakse enne pritsimist, sooli pestakse. Kummagi variandi puhul ei kuivatata. Pärast batoonide raamile asetamist pestakse need veega üle, puhastamaks kesta välispinda vorstisegu osakestest jms. Laagerdumise ajal aurustub toote pinnalt ebasoovitav niiskus, kest kuivab ja värvub seetõttu kuumutamisel paremini. Niiskuse aurustumisest tulenev kaalukadu (~0,1%) on valmistoote väljatuleku seisukohast vähe tähtis. 1.6. Termiline töötlemine
annaabi.ee 
