näha tervikut, järelikult iga kriitika tema aadressil on lihtsalt rumala mõistuse (vanade tingimuste mõjutatud või lihtsalt ühekülgne) väljendus. Läänes uus kord ei võitnud, sest lääne revolutsioon hindas traditsiooni ja tulemuseks oli uute elementidega vana kord. Venemaal tekitas läänest päritud revolutsiooniline ideoloogia traditsioonide vastu ainult tülgastust. Vana assotsieerus alaväärse ja mahajäänuga. Sellepärast oli 19. saj Venemaa väga vastuvõtlik ka uutele kunstivormidele, see võimaldas suhtuda Läände kui mahajäänusse. Paradoksaalne on see, et marksistlik revolutsioon leidis aset tehniliselt ja kultuuriliselt mahajäänud maal. Tegelikult oli esteetiliselt Venemaa revolutsiooniks valmis. Klassikaline vene avangard on Läänes tänapäeval tunnustatud, stalinismiaegsesse sotsialistlik realismi suhtutakse aga kui tsensuuriaparaadi sünnitisse. Ametlikult on need kaks kunstiliiki võrdsed (mõlemad kättesaamatud)
töölisliikumise juht. · Kummalgi neil pole esteetikaalaseid kirjutisi, need on pillutud laiali teistesse töödesse. Kui rääkida Marxist siis kirjad, kus avaldab mõtteid kunstiga seoses. Marxil 2 teksti: Teesid Feuerbachi kohta (1845) ja Lois Bonaparte´i kaheksateistkümnes brümäär. Koondatud teoseks ,,Kunstist" · Marx/engels võtsid Hegelilt üle mitmeid konseptsioone: 1. Ajalooline perspektiiv kunstivormidele 2. Kunsti loomise ühiskondlikud tingimused kunst ei sünni vaakumis või kusagil ideaaltingimustes vaid teatud ajahetkel teatud ruumis, vastavalt tingimustele on ka kunst selline. 3. Kunstiteos kui idee/ideaali meeleline nähtumus kunst pakubki ideallpilte, kujutisi, regulatiive. · Tegid konkreetseid ettepanekuid kunstiteose kohta: kunst ei tohi kujutada abstraktset ja idealislikku vaid peab kujutama objektiivset tegelikkust
annaabi.ee 
