18. sajand absolutistlike monarhiate tippperiood , võimsate losside periood. Barocco it. keeles eriskummaline, veider, portugali keeles ebareeglipärane, poolümar pärl. Barokile on iseloomulik illusoorsus, dünaamilisus, kobrutav, mäslev, tormlev, voogav, heroilisus. Põhivärvid on punane ja sinine. Barokk kunst tärkab Itaalias. Selle idusid leidus juba mõningate renessansi suurmeistrite (Raffaeli, Correggio, peamiselt aga Michelangelo) loomingus. Itaalias leiab uus kunstivaim esimesena kõige järjekindlama kehastuse ja Itaalia on kogu barokiajastu kestel koht, kus kõik Euroopa meistrid õppimas käivad. Barokkarhitektuuri iseloomustab üldiselt suurema mõjukuse taotlemine, mis saavutatakse sellega, et ehitise osad tehakse suuremate ja raskematena, et neid kuhjatakse, kahekordistatakse ja omavoliliselt moonutatakse. Fassaadi püütakse elustada sellega, et lastakse selle osi eenduda (kogu fassaadi kõrguselt
Barokk-stiil valitses üldiselt XVII sajandil. Sellest arenes XVIII sajandil välja rokokookunst. Rokokookunsti iseloomustab vastandina baroki raskepärasusele suurem kergus, ilutsev graatsia ja õrnus, ühtlasi suurem kodusus ja intiimsus. Suuremat tähtsust hakkab see suund omandama XVIII sajandil. Barokk-kunst tärkab Itaalias. Selle idusid leidus juba mõningate renessansi suurmeistrite (Raffaeli, Correggio, peamiselt aga Michelangelo) loomingus. Itaalias leiab uus kunstivaim esimesena kõige järjekindlama kehastuse ja Itaalia on kogu barokiajastu kestel koht, kus kõik Euroopa meistrid õppimas käivad. Arhitektuur Barokkarhitektuur ei loo palju põhimõtteliselt uusi elemente; enamik barokkstiili motiive pärineb renessansist. Seda iseloomustab üldiselt suurema mõjukuse taotlemine, mis saavutatakse sellega, et ehitise osad tehakse suuremate ja raskematena, et neid kuhjatakse, kahekordistatakse ja omavoliliselt moonutatakse.