ainult üks väike osa kunsti mõistest, on sellest siiski väga palju räägitud. Juba koolis õpivad noored arhitektuuri-, skulptuuri- ja maalikunsti. Need teadmised on aluseks kõigele muule. On väga tähtis, et inimesed teaksid kunstiajalugu ja suudaksid teha vahet erinevatel kunstiliikidel. Ka maalimine arendab meie kunstitunnetust, ja annab juurde uusi väärtusi. Kui me joonistame valmis mingi pildi, siis võime nimetada seda kunstiks või kunstiteoseks. Muidugi on inimestel kunstitunnetus erinev ja paljud ei hinda teiste loomingut. Igaühel on välja kujunenud oma lemmikstiilid, mida tihtipeale oodatakse ka teistelt. Päris kunstnikest eristab meid vaid piisav kogemus ja teadmised, mida me saaksime arendada kõrgemates kunstikoolides. Kuid see ei tähenda, et me ei saaks veel oma loomingut kunstiks nimetada. Näiteks on Henry Ellis, kes oli Inglise psühholoog ja kirjanik aastatel 1859-1939, kunagi öelnud, et iga looja kirjutab omaenese lugu
Materialistlik ajavaim kajastub kaudselt ka tehnilise täiuslikkuse taotlemises ja tehniliste võimaluste avardamises muusikutegevuses. 3. Eelnevast järgmine vastuolu: reaalsus - irreaalsus (fantaasiamaailm); reaalsus ideaal, idealism Irreaalsus võib kunstnikule muutuda tõelisemaks kui reaalsus (Schumann ja Davidsbund e. Taaveti Liit, ka Berlioz). Kunstnik püüdleb ideaali poole, mis on kättesaamatu. Seetõttu kunstitunnetus sageli traagiline. Mina-väljendus, subjektiivsus. Caspar David Friedrich: "Maali seda, mida näed enese sees, mitte seda, mida näed enese ees." 4. Vt. p. 2 - ka muusika muutub kaubaks: kontserdiinstitutsioon, klaverivabrikud, kirjastused, meelelahutusmuusika (tekkivat lõhet nn. kerge ja tõsise muusika vahel võib märgata 19. sajandi keskel) Ühiskond ja kunst (muusika): 1. Kunsti ja kunstniku küsitav turuväärtus aga samal ajal kunstniku kummardamine, geeniusekultus. Eriti
annaabi.ee 
