psühhoteraapiale. Mõned teraapiad, nt Reichi teraapia ja gestaltteraapia kasutavad draamateraapiat ja tantsu või liikumisteraapiat ja on selle läbi seotud ka kunstiteraapiatega. Ühtlasti kasutab muusikateraapia, tantsuteraapia ja draamateraapia lõdvestustehnikaid, mis on omased kehateraapiatele. Kehateraapia eesmärk on ületada keha ja vaimu vaheline sild ja saavutada selle kaudu terviklikus. Selline holistlik käsitlus on omane ka paljudele kunstiterapeutidele. 3) Alternatiivsed teraapiad. Selle alla võib lugeda akupunktuuri, shiatsut, aroomiteraapiat ja teisi idamaised tervendamismeetodeid. Kuigi üldsus seostab tihtipeale nii kunstiteraapiat kui muid alternatiivsed lahendusi kõik ühise nimetuse all "alternatiivnteraapia" või "täiendav teraapia", siis on neil siiski olemuslik vahe, mis tuleneb juba ainuüksi päritolust. Kunstiteraapia on läänelik praktika ja erineb suuresti sellest, kuidas idamaised teraapiad
ja merekarbid, lehed, oksad, liiv, süsi, muld, suled, kuivatatud lilled jne. vanematele lastele võib pakkuda töötamiseks ka naelu, haamrit, kuumaliimipüstolit ning klammerdajat. Nooremate ja erivajadustega lastega töötamisel sobib kasutada sabloone ning värvimiseks mõeldud pilte. Samuti sobivad kollaazide tegemiseks postkaardid, fotod, ajakirjaväljalõiked jne. Erinevaid kusntimaterjale on võimalik analüüsida ka arengupsühholoogiliselt (ealisest võimekusest lähtuvalt), kunstiterapeutidele on see abiks nii diagnostilise vahendina kui ka võttena pakkuda lapsele erinevaid võimalusi, et stimuleerida tema sisemisi arengupotenstiaale. Kunstilise tegevuste puhul on oluline lähtuda eelkõige lapse enda valikust. Lähtudes lapsest, saame olla tunnistajateks, millises arenguetapis on lapse joonistamise areng, materjalide käsitlusoskus, peenmotoorne kompetentsus, fantaasia, julgus katsetada, oskus ümber orienteeruda, frustratsioonitaluvus, eneseväljendusoskus, püsivus jne
annaabi.ee 
