käivad. Niinimetatud idenditeedikriisid ei ole ühekordsed nähtused ajal, mil noorukid lähenevad täiskasvuikka; idenditeedikriisid võivad esineda igas eluetapis, kus on nõutav üleminek uuele eluviisile. Eeldus, et elu on jätkuv protsess, mis vajab pidevat kasvamist, muutumist ja arenemist, toob välja psühhodünaamilise humanistliku käsitluse põhiolemuse. Selle asemel, et oodata kliendi ravi ajal, mil tal esinevad pinged ja "idenditeedikriisid", püüab humanistlik kunstiterapeut abistada klienti integreerima erinevaid "idenditeedikriise" kreatiivseks-ekspressiivseks elustiiliks ja valmistab ette toimetulekut järgnevate muutustega. Selline ennetav vaimne tervishoid põhineb kogemustel, mis täiustavad inimese uudishimu, põnevust, eneseväljendust ja intiimsust. Kolmas eeldus nõuab eneseteadvustamist, mille tulemusena tõeline omaksvõetud elustiil, mis põhineb enese avastamisel ja aususel, on võimeline formuleerima enese transendentaalse eesmärgi.
Kunstiterapeudid ei arva, et inimeksistentsi olemusega kohtumiseks oleks vaja kunstilist talenti. Kunstiteraapiatele asjakohasema loovusekäsitluse toob välja May (1975). Tema järgi nõuab loovus julgust lasta lahti eneses olemasolevatest sisemistest piiridest. Julgus olla vaba, sest ainult nii võib sündida midagi uut. Inimesel ei ole lihtne mõista enda mõtlemise piiratust ja vabaneda harjumuspärasest ning siinkohal ongi oluline, et kunstiterapeut looks turvalise ja toetava, hinnangutevaba keskkonna, mis on loovuse avaldumiseks hädavajalik. Loovus ei sünni täiesti nullist vaid olemasolevatest teadmistest ehk nö ehitusplokid, alustalad peavad eelnevat olema olemas, et neid teise külje pealt nägema hakata ja neile uus vorm anda. Kujutlus, sümbol ja metafoor Walrond Skinneri (1986) järgi on kujutis miski, mis on tahtlikult loodud sisemine representatsioon objektidest ja sündmustest
annaabi.ee 
