Sissejuhatus Oma esses analüüsisiks mina valisin Otto Dix´i 1926. aasta teost nimega ,,Ajakirjanik Sylvia von Herdeni portree". , vormianalüüs, , , . , ,, " . , . Dix : « , , , ». , . Teoste omadused Otto Dix 1926. aasta kunstiteo ,,Ajakirjanik Sylvia von Hardeni portree" mõõduga 89 x 121 sm. , . . . , , . Dix . . ,, " , , . 1 Sylvia von Harden, . C , , , . . 1 1959- von Harden "Erinnerungen an Otto Dix" (,, Otto Dix"), . Dix , ! - ,, ! !... !" - ,, , , , ; , , , ?" - ,, , , , , ."2
Kunstiteosed võivad meile endale aimamatult sellest erineval moel teada anda. Et elu koosneb peamiselt pisiasjade lahendamisest ning nähtustest, mis ei oma suuremat tähtsust, siis võib öelda, et maailm ega ühegi inimese elu ei ole sajaprotsendiliselt täiuslik. Inglise luuletaja ja kriitik Matthew Arnold on öelnud, et vaadates ükskõik, millist kunstiteost, võime selles tabada autori iha ja igatsust selle järele, et maailma jääks neist maha paremana, kui nad selle eest leidsid. Kunstiteo hoiab endas peaaegu alati kellegi ideaale ja unistusi ning ideaalid on teetähised tõe juurde teadmiseni sellest, et elus on väärtusi, mida tuleks teisiti hinnata ning mida ei tohiks kõrvale heita. Ühiskonna ebatäiuslikkus viitab ideaalide lahknemisele ning indiviidide võimetusele oma väärtushinnanguid muuta. Probleemid, mis on aegade jooksul olnud seotud ühiskondlike väärtushinnangutega, on inimestele enamasti teada, kuid pidevates
Uus- Guinea kaitsekilbid on kunstiteosed, aga nad ei olnud nendeks mõeldud. Esteetiline mitte-kunst: Iluvõimlemise lindi- harjutus, kujundujumine: ende loomisel märgib rolli steetilise kogemuse taotlus. Mõlemad on spordi valdkonnas. 12. Milles seisneb narratiivne kunstikäsitlus? Noél Carroll: loobub kunsti definitsiooni otsingust. Pöörab tähelepanu protsessidele, kuidas objektid saavad kunstiteosteks. Et kunstiteose kandidaat saaks kunstiteo-seks, tuleb kandidaat-teose ja kunstiajaloo vahele punuda lugu- narratiiv-, kasutades selleks kordamise, avardamise või hülgamise mõistet. Kordamine- kunsti-tuvastaja demonstreerib, mil viisil antud teos kordab eelnenud teoste vormi, konventsioone ja taotlusi. Avardamine- leiab aset mingi “kunstilise probleemi” lahendamise korral. Hülgamine- traditsiooniga on võimalik olla seotud ka vastandumise läbi. Kunstnik hülgab eelnenud kunsti tegemise viisid