koos mu naise Ljubov Jevgenjevna Bulgakovaga." ,,Ma pöördun siinkohal Nõukogude Liidu humaansuse poole ja palun lasta suuremeelselt vabadusse mind, kirjanikku, kes ei saa olla kasulik siin, oma isamaal." Bulgakov polnud soovides täielikult kindel, ta palus end võimaluse korral tööle suunata rezissöörina, statistina või lavatöölisena Suure üllatusena helistaski Stalin Bulgakovile isiklikult tagasi määrates ta lavastajana tööle Moskva Kunstiteatrisse Bulgakovil paluti kirjutada näidend Stalinist endast `'Batumi" ei jõudnud iialgi lavale Suurt juhi koht ei ole teatrilaval, ta ei tohi lausuda väljamõeldud sõnu ega käituda väljamõeldud maneeri kohaselt Stalin, mees kelle arvamusega arvestati Stalin ei suhtunud intelligentsetesse inimestesse hästi Romaan ,,Põgenemine" keelati Stalini poolt Stalin astus Bulgakovi eest hiljem siiski välja Tagasilöök Bulgakovile / kiri Stalinile Stalini kaitseb Bulgakovi Thnx kuulamast
Konstantin Stanislavski, kes oli Kunstiteatris tähtsal kohal, ähvardas lahkuda, kui näidend lavale ei tule. Seega siis luba saadigi. B kirjutas veel mitmeid näidendeid: "Põgenemine", "Purpurne saar", aga lavastada neid ei lastud. Bi eest püüti seista, aga ei mõjunud. Lõpuks kirjutas B Stalinile kirja '30 a. Selles selgitab oma põhimõtteid, ütleb, et on kirjanik, kes tahab arendada Nõukogude teatrit, mitte poliitik. Palus ka, et teda Kunstiteatrisse tööle võetaks. Võetigi, töötas seal '30 '36. Püüdis liikuda sobilikes piirides. Tema kirjutatud instseneeringud lõpphead (Gogoli "Surnud hinged", Cervantese "Don Quijote") vene teatri klassika. Muidugi tahtis ta ka ise kirjutada. Nt kirjutas näidendi Moliére'ist, mida mängiti 7 päeva ja siis võeti maha. '36 tuli ta väga pettununa Kunstitestrist ära. Kogemused ja muljed teatrist: "Teatriromaan" ('37). Jäi pooleli, lõpetamata. Ilmus alles 60ndatel
Konstantin Stanislavski, kes oli Kunstiteatris tähtsal kohal, ähvardas lahkuda, kui näidend lavale ei tule. Seega siis luba saadigi. B kirjutas veel mitmeid näidendeid: "Põgenemine", "Purpurne saar", aga lavastada neid ei lastud. B-i eest püüti seista, aga ei mõjunud. Lõpuks kirjutas B Stalinile kirja '30 a. Selles selgitab oma põhimõtteid, ütleb, et on kirjanik, kes tahab arendada Nõukogude teatrit, mitte poliitik. Palus ka, et teda Kunstiteatrisse tööle võetaks. Võetigi, töötas seal '30 '36. Püüdis liikuda sobilikes piirides. Tema kirjutatud instseneeringud lõpphead (Gogoli "Surnud hinged", Cervantese "Don Quijote") vene teatri klassika. Muidugi tahtis ta ka ise kirjutada. Nt kirjutas näidendi Moliére'ist, mida mängiti 7 päeva ja siis võeti maha. '36 tuli ta väga pettununa Kunstitestrist ära. Kogemused ja muljed teatrist: "Teatriromaan" ('37). Jäi pooleli, lõpetamata. Ilmus alles 60ndatel