Minu loeng on selgelt analüütilise filosoofia kallakuga. Sellise valiku tegelik põhjus on minu enda filosoofilise hariduse taust ja vaated, mistõttu ma lihtsalt ei ole pädev õpetama muud kui analüütilist filosoofiat. Sellise valiku kasuks saab tuua ka muid põhjendusi. Analüütiline teadusfilosoofia on tugevalt seotud matemaatika, füüsika, keemia ja muude loodus- ja reaalteadustega. Kontinentaalne teadusfilosoofia on tugevalt seotud ajaloo, kirjandusteaduse, kunstiteadustega jms. humanitaar- ehk vaimuteadustega. Tehnikakõrgkoolile sobib ilmselt paremini selline lähenemine, mis on seotud füüsika ja matemaatikaga ja mitte lähenemine, mis on seotud ajaloo ja kaunite kunstidega. Teine põhjendus: kontinentaalsetel filosoofidel on küll olemas mahukas tehnika käsitlus, kuid: kuna neil puudub vastav haridus ja kokkupuude, siis on nende käsitlus väljas poolt, võhiklik ja pealiskaudne. Tõsiselt
Ühist on ka meetodites (väsimuse ja diskomfordi kvalitatiivne ja kvantitatiivne hindamine), terviseedenduslikes programmides töökohal, stressi vähendamisel ja sellega toimetulekul, traumade vähendamisel ja ohutuse tagamisel. Vähem on tuntud seos operatsioonide uuri- misega, teadusvaldkonnaga, mis modelleerib matemaatiliselt tööprotsesse ettevõtetes, eeskätt tööstuses, selgitades välja kitsaskohti. Ergonoomikal on ühist ka kunstiteadustega, eriti tööstuskunstiga ja tarbekunstiga. Mitmepalgelised on seosed inimese ökoloogiaga. Käesoleval ajal tihenevad seosed majandusteadustega. Tehakse majanduslikke arvutusi, et uuringuid põhjendada. Ergonomistid puutuvad sageli kokku kvaliteedi, sealhulgas elukvaliteedi kindlustamisega (modelleerimisega). Paljud firmas on huvitatud selles, et saada sertifikaati 9000 kvaliteedi kindlustamise kohta, mis tõstab firma autoriteeti ja suurendab turgu. Standardimine ei ole probleemidest vaba
annaabi.ee 
