- Haridust anti esialgu ainult kloostrikoolides, mis valmistasid ette tulevasi vaimulikke. Koos linnade taastekkega hakati looma ka linnakoole (asusid tavaliselt kirikute juures), mille hariduse sisu oli veidi ilmalikum ja alates 12.sajandist ka ülikoole (esimeseks peetakse Bologna ülikooli Itaalias; lisaks sellele olid tuntumad veel Pariisi, Cambridge ja Oxfordi ülikoolid). - Ülikoolides alustati õppetööd kunstiteaduskonnas, kus õpiti seitset vaba kunsti, misjärel võis edasi õppida õigus-, arsti- või usuteaduskonnas. - Ülikooli juhtis rektor ja õppejõude nimetati doktoriteks. Kogu õppetöö toimus loengute ja dispuutide vormis. - Keskaegset filosoofiat nimetatakse skolastikaks. Skolastikud püüdsid õppida võimalikult hästi tundma Jumalat ning uuriti antiikaja filosoofide (eriti Aristotelese) töid ning üritati neid kristliku õpetusega
Keskaegses ülikoolis oli vähemalt viite erinevat tüüpi üliõpilasi. Esimene neist on õpilane, kes oli tavaliselt 14-16 aastane ja kes immatrikuleeris ülikooli esimest korda. Ta oli tavaliselt pärit keskklassi kuuluvast perest. Tavaliselt käisid nad enda kodukohale kõige lähemas ülikoolis. Ta teadis peamisi teadmisi lugemisest ja kirjutamisest ladina keeles. Nad ei saanud ülikoolist mingit tiitlit, kuna neil ei olnud raha eksamite eest maksta. Tavaliselt õppisid nad 1.8 aastat ja kunstiteaduskonnas. Teine tüüp ei erine väga palju esimesest, kuna immatrikuleeris ülikoolis samuti esimest korda. Teist tüüpi üliõpilane oli veidike rikkam ja tema eesmärgiks oli saada bakalaureuse kraadi kunstiteaduskonnas, mis saadi kahe või kahe ja poole aastaga, õppides enda poolt valitud meistri käe all. Test tüüpi üliõpilane oli umbes 16-19 aastane. Kolmandat tüüpi oli õpilane, kes omas juba bakalaureuse kraadi kunsti teaduskonnas ja tahtis
· Esimeseks ülikooliks peetakse Bologna ülikooli Itaalias. See avati 1119. aastal. -Eestis oli sellel ajal alles muinasaeg. Kooliharidust polnud. · Ülikoolil pidi olema neli teaduskonda: 1) Kunstide teaduskond see tähendas seitsme vabakunsti õppimist (retoorika, aritmeetika, geomeetria, astronoomia, muusika, grammatika, dialektika ) 2) Õigusteaduskond 3) Usuteaduskond 4) Arstiteaduskond · Ülikooli mindi 14-15 aastasena. · Kui kunstiteaduskonnas oli õpitud, siis sai edasi minna õigusteaduskonda, kus õpiti Rooma õigust jne. Pärast seda sai minna usuteaduskonda ning viimasena sai minna arstiteaduskonda, kus õppejõud selgitasid antiikaja arstide raamatuid. Lahkamine oli keelatud algselt. · Kõige kauem tuli õppida usuteaduskonnas. · Ülikooli teine tunnus teaduskondade kõrval oli see, et ülikool oli autonoomne.( ülikool sai
annaabi.ee 
