5. Informatsiooni uurivad teadused Vastus: Informatsiooni eriaspektid on uurimisaineks mitmetel teadusaladel: küberneetika, matemaatiline kommunikatsiooniteooria, lingvistika, semiootika, dokumentalistika, informatsiooniteooria, kognitoloogia jne. Paljud akadeemilised distsipliinid uurivad informatsiooni erinevaid aspekte: Loodusteadused- Uurivad meid ümbritsevat looduslikku maailma Sotsiaalteadused- Inimeste poolt loodud maailma Humanitaar- ja kunstiteadused- inimeste loomingu sisu ja konteksti. 6. Infoteaduse arenguetapid ja neile iseloomulikud tunned Vastus: 1958-1977- Peamiste uurimisvaldkondade kujunemine, piiride ja seoste määratlemine teiste teadusaladega, esialgne uvi “infokülluse” fenomeni uurimisele teaduse ja tehnika valdkonnas, uuringud laienesid ärivaldkonda, humanitaarteadustesse, õigusteadustesse jt valdkondadesse, mitmeid olulised teaduskonverentsid, avaldati kirjutisi infoteaduse identiteedi probleemide lahendamisest.
filosoofia, ühiskondliku mõtte ajalooga, orientalistikaga, psüholoogia, pedagoogika, sotsioloogiaga, infoteaduse ja raamatukogundusega, majandusteadus, õigusteadusega. Paljud akadeemilised distsipliinid uurivad informatsiooni erinevaid aspekte: · loodusteadused uurivad meid ümbritsevat looduslikku maailma · sotsiaalteadused inimeste poolt loodud maailma 10 · humanitaar- ja kunstiteadused inimeste loomingu sisu ja konteksti. Infoteadus uurib eelkõige seda, kuidas inimesed loovad, hangivad ja kasutavad salvestatud informatsiooni. Infoteadlased on huvitatud informatsioonist kui sotsiaalsest ja psühholoogilisest fenomenist ning keskenduvad eelkõige salvestatud informatsioonile ja sellele, millised on seosed informatsiooni ja inimeste vahel. INFOTEADUSE JA RAAMATUKOGUTEADUSE SEOSED On kaks peamist lähenemist : infoteadust ja raaamtukoguteadust on vaadeldud kui kahte
annaabi.ee 
