Land Art ehk MAAKUNST Maakunst Looduslikke materjale (näiteks liiv ja kivid) kasutav ning loodust (peamiselt maastiku pinnavorme) ümberkujundav kunst Kujunemine • Kujunes välja 60ndate lõpus ja 70ndate alguses • Tavaliselt on kunstil alati majanduslik, sõjaline religioosne või ilu loomise eesmärk. Maakunstil selliseid eesmärke püstitatud polnud • Maakunsti tekkel võivad olla peale kunstisiseste põhjuste arvesse tulla ka tärkav ökoloogiline teadlikkus ja moes olnud huvi salapäraste monumentide või siis “tulnukate” jälgede vastu Maakunsti olemus • Teosed on enamasti rajatud kõrvalistesse ja metsikutesse ja inimtühjadesse paikadesse • Rajati kummalisi ja ebatavalisi ehitisi • Maakunst kujundas ümber loodust ja kasutas ka loodusnähtusi • Publikule näidati töid peamiselt fotode ja filmide kaudu • Teos loodi galeriidest või avalikust ruumist
Maakunst - maakunstiga kõige laiemas tähenduses s.o. loodusliku keskkonna mõjustamisega on inimkond tegelenud aega algusest peale, kuid sellel on olnud siis kas majanduslik, sõjaline, religioosne või ilu loomise (pargikunst) eesmärk. Maakunsti puhul selliseid eesmärke püstitatud pole. Impersonaalne jälg inimtegevusest on maakunstile väärtus iseeneses. Maakunsti tekkel võivad peale kunstisiseste põhjuste arvesse tulla ka tärkav ökoloogiline teadlikkus ja moes olnud huvi salapäraste ürgaja monumentide või tulnukate jälgede vastu. Võib-olla just sellepärast on maakunsti teosed enamasti rajatud kõrvalistesse ja metsikutesse inimtühjadesse paikadesse. Kontseptualism - on kunstivool, millele on kõige tähtsam idee. Kunstis on alati hinnatud ka ideid. Kontseptuaalkunstis jõuti aga sinnamaani, kui teoste tegemisest loobuti ja keskenduti ainult teoseideede esitamisele
Üks kunstnik otsustas täita kogu galeriiruumi mast laeni mullaga- seda võis võtta ka sümboolse hüvastijätuna galeriikunstiga. Maalikunstiga kõige laiemas mõttes, s.o. loodusliku keskkonna mõjutamisega on inimkond tegelenud aegade algusest peale, kuid sellel on olnud siis kas majanduslik, sõjaline või ilu loomise eesmärk. Maakunsti puhul selliseid eesmärke pole. Impressionaalne jälg inimtegevusest on maakunstile väärtus iseeneses. Maakunsti tekkel võivad peale kunstisiseste põhjuste arvesse tulla ka tärkav ökoloogiline teadlikkus ja moes olnud huvi salapäraste ürgaja monumentide jälgede vastu. Võibolla just sellepärast on maakunsti teosed enamasti rajatud kõrvalistesse ja metsikutesse inimtühjadesse paikadesse. Kontseptualism. Teose tegemisest loobumine ja ainult teostusideega esinemine. See on kontseptualismi tekkimise üks võimalik allikas. Nad ise deklareerisid, et nad tahavad
annaabi.ee 
