ja märgib, et Torrance oli teadlik loovuse keerukusest: „kriteeriumi valimine, mille alusel testide sobivust kontrollida, on kõike muud kui lihtne asi“ (samas: 166). Crammondi meelest oleks vaja kaasajastada Torrance’i testi originaalsuse mõistet tänapäevase kasutamise jaoks (Crammond 2002). *** Loovat probleemilahendust esiletoova lähenemise eesmärgiks on suunata õpilaste mõtlemist kunstiprotsessis laia kaalutluste ringi: ökonoomilised, struktuurilised, ergonoomilised ja esteetilised kaalutlused. Ülesannete lahendamiseks kasutatakse disainiprotsessi, mille tulemused on ka empiiriliselt testitavad. (Eisner 2002, viidatud Paas 2007 järgi.) *** Tähele tuleb panna üht erilist probleemi: mõned, eriti need, kes on traditsiooni suhtes kriitilised, kaldu- vad samastama analüütilist filosoofiat ühega selle hiljutisematest ilmingutest – lingvistilise filosoofiaga
Fotograafiline dokument kui ajaloo allikmaterjal ja taastootmise vahend. Eesti postmodernismi ajalugu on veel käsitlemata, sest kuulub nüüdisaja ja lähiajaloo vahelisse halli tsooni. Tuleks eristada vähemalt kolme asja: sõna, mõistet ja nähtust, ning uurida kõiki kolme. (Märt Väljataga.Vikerkaar) Postmodernistlikku kunstiesteetikat iseloomustab fotograafia kaasamine kunstiprotsessi. Keskse tähendusega olid katsed umber defineerida autorit kui keskset tihendust kunstiprotsessis: Meie ajal on Roland Barthes iseloomustanud semiootilise suhtluse impressionaalsust kui autori surma.Analoogiliselt, mitte üksikindiviid ei loo pilte, vaid maailmakultuuri võimas pildipank loob pilte üksikindiviidi kaudu. Pildipank, nagu keelgi, on vaadeldav isikuid siduva võimas intellektina, mis sihitult ja järeleandmatult töötleb meid. Postmodernistlik kunstinik on otsutanud ülemineku momendil pöörata tähelepanu märkidele, et ilu
v�rdkujuks, mis j�litab inimest tema igap�evaelus. Maalil olev demonstratiivne �est t�ukab eemale ahvatlevad puuviljad, j�ttes need ahvile, viidates vastavalt neist pahedest loobumisele. ****** Selle kunstniku kohta ei ole oluliselt enamat teada, kui et ta t��tas Jan Bruegheli ateljees ja on saanud tuntuks eelk�ige oma �petaja t��de kopeerijana. Tema nimi esineb kirjapildis ka Boets, Booets v�i Booetz, m�rkides tema osalust tollases kunstiprotsessis, kus assistentidel oli meistrite k�rval suur roll. Meister l�i esmase kompositsiooni, t�psustas teose idee ja moraali ning �pilased olid hiljem abiks selle kordamisel. Ateljees tegutses iga�ks meistri juhatusel ja oma parimaid oskusi rakendades � see oli protsess, kus peen k�sit�� sai tuge loomup�rasest andest. Boets on siinkohal huvitav n�ide just tollase aja stuudiokunstnikust, kes aitas kaasa meistri loomingu levikule.
annaabi.ee 
