Kuid vahel tuleb leida ka enda jaoks aega, et saaks kunsti nautida. Looduses jalutades ei jää meile kindlasti märkamatuks need inimeste loodud elemendid, mis sobituvad loodusesse nagu valatult. Me võime imetleda neid suuri hooneid, tiike, lilleaedasid, kruusateid, heinaküüne, parke jne. See kõik on kunst, mille nägemiseks ei pea me suurt vaeva nägema. Me võime seda kunsti imetleda täiesti tasuta. Kuid, kui me soovime omale ise näiteks parki rajada, siis me peame me kõik oma kunstioskused mängu panema. Tihti võtavad inimsed eeskuju ja näpunäiteid teistelt, et lõpptulemus oleks veelgi kaunim. Ka majade ehitamisel ja tubade sisustamisel oleks kasulik eelnev kogemus. See on osa kunstist, mille tegemiseks oleks vaja kogemusi, raha ja teatud oskusi. Kuid see on midagi, mis on meie kujundatud, ja me saame seda imetleda iga päev. Lõpptulemust võib nimetada kunstiks. Kunsti piire ei ole võimalik kindlalt paika seada. Sinna alla kuulub igasugune loominguline
• Nicolas Toth (2001): enamik nn raienuge on tegelikult nukleused ehk ülejääk, tegelikult vajati eraldatud kilde! Acheul'i tehnoloogia Ajaliselt 1,7 milj – 100 000 aastat tagasi ehk suur osa inimkonna ajaloost Tehnoloogia juhtese – ovaalne pihukirves Kultuurile nime andnud leiukoht: Põhja-Prantsusmaal Levinud kõigil toona teadaolevalt asustatud aladel – Aafrika, Euroopa, Lääne- ja Lõuna- Aasia Homo sapiens sapiens Tunnuslik: sujuv kõnelemisoskus, usk, kunstioskused, sümboolse mõtlemise võime Tänapäeva inimese kujunemine: Aafrikas ca 100 000 a tagasi Muutused materiaalses kultuuris alles 60 000 a hiljem: Ca 50 000 a tagasi laasttehnika Lõuna-Aasias Ca 40 000 a tagasi kunst Lõuna-Euroopas Ca 38 000 a tagasi – iseloomulik laasttehnika Euroopas Ca 30 000 a tagasi – neandertallaste kadumine Neandertallane vs tänapäeva inimene Neandertallane on: • jässakam • jõulisem • pisut suurema ajumahuga • massiivsete jäsemete luudega
annaabi.ee 
