Eesti võimu tähisena heisati sinimustvalge lipp 12. detsembril 1918 Pika Hermanni torni. Riigilipu seaduse võttis Riigikogu vastu 27. juunil 1922. Pärast seaduse vastuvõtmist asuti täpsemalt reguleerima riigilipu kasutamise korda ning Vabariigi Valitsus kinnitas peagi riigilipule asetatavad ametiasutuste erimärgid ja vimplid. Vapi lugu Omariikluse loomisel 1918. aastal tõstatus päevakorda Eesti riigitunnuse küsimus. 1919. aasta kevadel kuulutas haridusministeeriumi kunstiosakond välja esimese konkursi. Toona soovitati kasutada riigisümbolina põhjakotkast võitluses maoga. 1921. aastal kuulutati välja teine konkurss. Kuna komisjoni poolt määratud vapi kujundamise tingimused olid samad kui 1919. aastal see tähendab ranged ja ka tööde esitamise tähtaeg oli lühike, jäid paljud kunstnikud protestiks konkursist eemale. Sama aasta suvel kuulutas Riigikantselei välja kolmanda konkursi, milles loomevabadust ei piiratud. 19. juunil 1925
Eesti. (1934). Eesti entsüklopeedia. 2. kd. Tartu: Säde, lk 521671. Eesti hagijas. (1999). ENE 2. kd. Tallinn: Valgus, lk 209. Võib ka lühikirjena, kasutades ladinakeelset lühendit s.v. (sub verbo sõna all). ENE (1998). s.v. grafoloogia. Lõputööd Autori perekonna ja eesnimi. (Aasta). Töö pealkiri. Kõrgkool (ja õppetool). Koht. Töö liik. Sard, Alge. (2009). Fotograafia kunstihariduses vaatamine ja teadvustamine. Tallinna Ülikool, kunstide teaduskond, kunstiosakond. Tallinn. Magistritöö. Arhiivimaterjalid Dokumendi nimetus. Arhiivi nimetus, fondi (f), nimistu (nim), mapi (m), toimiku (t), säiliku (s) ja lehe (l) numbrid. Diplom Kaitseliidule. (1935). ERA, f 1962, nim 1, s 270. 12 Riigi Kunsttööstuskooli 1937/1938 õppeaasta tunnikavad, õppejõudude nimekirjad, kirjavahetus õppetöö korraldamise kohta. (1937). ERA, f 1108, n 6, s 842.
annaabi.ee 
