Neist kolm tähtsamat: 1) kunsti olemus on mäng inimene loob endale oma kujuteldava maailma kunst on mäng 2) kunst on tekkinud tänu usundile, maagiale kunst on maagia 3) iluvajadus on inimesele bioloogiliselt omane kunst on ilu Igaühes on ehk veidike tõtt, levinuim on teine teooria. Ürgaeg jaguneb kivi-, pronksi- ja rauaajaks. Kiviaeg omakorda jaguneb vanemaks (paleoliitikum), keskmiseks (mesoliitikum) ja nooremaks (neoliitikum) kiviajaks. Vanimad kunstinäited on u. 60 000 aastat vanad (koopamaalid, kujukesed). Ürgaja kunsti näiteid: * Altamira koopamaalid Põhja-Hispaanias (avastati 1879) Umbes 1 m kõrgused kujutised. Must, punane, kollane, valge värv. Loomutruud piisonid, mammutid, põhjapõdrad. Näha kujutistel haavajäljed, kasutati neid maagilisel otstarbel. * Lascaux ` /laskoo/ koopamaalid Prantsusmaal (avastati 1940) * Karjalas Venemaal Oneega (Äänisjärve) ääres kaljudel paarikümne km ulatuses on sissegraveeritud kujutised
veenuseid ehk naisekujukesi seostati viljakusmaagiaga ning peenete käte ning jalgade tõttu hoiti neid peamiselt käes teadaolev vanim skulptuur on leitud saksamaalt, üle 35 000 aasta vana mammutiluust nikerdatud veenuse kuju. Leid on pandud üles Stuttgartis, Baden-Württembergi liidumaa ajaloomuuseumisse kõige tuntum on Willendorfi Veenus, leiti Austrias Willendorfi läheduses ja asub praegu Viini loodusajaloo muuseumis Maalikunst esiaja tuntuimas kunstinäited on koopamaalid ehk maalingud koopaseintel- ja lagedel. Peamiselt kasutusel olnud must, punane, kollane ja valge värv oli saadud looduslikest vahenditest. Peamine alaliik oli seina- e monumentaalmaal koopamaalidel esines kõige rohkem loomi (nt piisonid, metssead, metshobused), enamasti loomutruud. inimese kujutisi vähem ning tihti on need skemaatilised. leidub ka hulgaliselt sümboleid ja märke, kuid nende tähendus on vaid oletatav
9.saj. lõpul hakkas arhitektuuris levima viiskuppelkirik. Põhiplaanilt läheneb kirik ruudule, kuid ülesehituses eraldub kõrgemana kreeka risti kujuline osa. Risti harude vahele jäävad madalamad hooneosad. Keskmine kuppel asub risti keskel ja neli väiksemat asuvad siis risti harude vahel. Tihti ehitati peakupli alla sale silinderjas tambuur. Bütsantsi mosaiigid ja seinamaalid. Ikoonid Bütsantsi maalikunsti areng vaheldub õitsengutega ja langustega. Kõige kuulsamad kunstinäited on Ravenna kirikute mosaiigid, nende sõnum on ühteaegu usuline ja poliitiline. Romaani stiili arhitektuuri süsteem ja ehitusmälestised. Alguses sõltus ehituskunst keisriõukonnast(vähene levik). 11.saj. kasvas kiviehitiste püstitamine järsult. Selleks oli mitmeid põhjusi: · Kristlus oli ennast kindlustanud · Seni Euroopat ohustanud viikingid ja ungarlased olid kristlasteks saanud. · Islami levikule oli piir pandud
massiivsed, raskepärased ehitised, horisontaalsuse rõhutamine romaani kunst masendav suurejoonelisus, tähtsal kohal hauaehitised -egiptuse kunst megaliitilised monumendid, koopamaalid-ürgaja kunst palju üle võetud naaberrahvastelt, kunst on ametlik ja aristokraatlik -rooma kunst. keskaja kunsti tipp, tihedalt seotud katoliku kirikuga -gooti kunst skulptuuris võib eristada "kõrget stiili" ja "kaunist stiili" -kreeka kunst III Aseta kunstinäited tabeli õigetesse lahtritesse! Sainte-Chapelle, Pisa torn, Abu Simbel, Panteon, Colosseum, Parthenon, Chartres`i katedraal, Bayeux` vaip, Salisbury katedraal, Pont-du -Gard, Cheopsi püramiid, Erechtheion egiptuse kunst kreeka kunst rooma kunst romaani stiil gooti stiil Cheopsi Parthenon Panteon Bayeux` vaip Salisbury püramiid Erechtheion Colosseum, katedraal,
annaabi.ee 
