POLLOCK(1912-1956), kes harrastas nn. tegevusmaali, mille puhul oli loomise protsess olulisem. Pollock tegi oma maalimisaktsioonidest meediasündmused, ekstaatiliselt tilgutades värvi lõuendile, kinnitades seejuures et ei tea mida teeb. Vastukaaluks massikultuuri ilmingutele. 1930. aastal korraldati Pariisis esimene abstraktsionistlike tööde näitus. Pärast seda hoogustus ka selle levik. Nimetuse tarvitamisel on oluline see, kas abstraktset kunsti viljeldi kahe sõja vahel kunstimetropoli maine endale haarata suutnud New Yorgis (ja mujal Ameerikas) või parajalt "solvunud" ja oma positsiooni kaunikesti II maailmasõja tulemusel kaotanud Pariisis (ja mujal Euroopas). Sõjast suhteliselt puutumata Ameerikasse põgenesid paljud avangardsed Euroopa kunstnikud ja nende mõjul tekkis maja nduslikult märksa paremates tingimustes oleval maal pinnas moodsa kunsti, seal hulgas ka abstraktse kunsti viljelemiseks. Teise maailmasõja järgsed abstraktsionismi voolud on:
Reisikirjeldustes seal Tuglas esialalde kunsti, eriti maali ja arhitektuuri, aga ka külastatava maa eksootika ("Teekond Hispaania", "Teekond Põhja-Aafrika"). "Ühe Norra reisi korronika" (1939) pälvib eraldi tähelepanu vanamolekiseks stiliseeritud keelepruugiga. Ka on see "Väikese Illimari" kõrval neid harvu Tuglase teoseid, kus antud sõnaõigust huumorile. Pariisi memuaarid kirjeldavad sajandialguse eesti noore kunstirahva sealset eluolu ja Pariisi ennasr kui maailma kunstimetropoli oma hiilgeajastul Kõik piirizanrilised teosed on Tuglas kirjutanud niisama valitud stiilis nagu novellidki. Tema ja Johannes Semper rajasid eesti kunstipärase reisikirjelduse. Dekoratiivsetest loodusmotiividest kubiseb kogu Tuglase ilukirjanduslik proosa ja neid jätkub külluses ka reisikirjeldustesse. Tuglase stiliseeritud ideaalmaastikud ei tarvitse köita seda lugejat, kelle suhe loodusega on vahetu. Siiski tuleb au anda tema
annaabi.ee 
