,,Tundekasvatus" (1862) vaatleb oleviku poliitilisi ja ühiskondlikke sündmusi. ,,Salambo" (1862); on ajalooline romaan, mis viib lugejaid 3.sajandil eKr Kartaagos toimunud orjade ülestõusule. See on traagiline armastuslugu, mida on kõrvutatud ka ,,Madam Bovaryga". Lisaks on teal ilmunud ka usufilosoofiline teos ,,Püha Antoniuse kiusamine", novellikogu ,,Kolm lugu" ning teisigi teoseid. Tema looming pole suur, kuid olemasolev on väga kunstimeisterlik. Kirjandusloos peetakse teda aga objektiivse romaani loojaks. Tema tegelased unistavad elust kusagil mujal kus armastus viib võidule, ent tegelikult toob see vaid huku. Flaubert oli ka perfektsionist, ta avaldas vaid teoseid mis olid viimase piirini viimistletud (näiteks on Emma Bovary surmastseen kliiniliste üksikasjadeni täpselt kirjeldatud). Gustave Flauberti loomingus on eriline see, et sõnad joonistavad silme ette jooksva pildi kus pinge pidevalt tõuseb.
Ühtlasi annab see seletuse homoseksualismile (homoseksualist pärineb algolendist, kes oli mõlemalt poolt sama sugu). 5. Viiendana peab kõne Agathon, kes väidab, vastupidiselt Phaidrosele, et Eros on jumalatest kõige noorem. Peale selle on ta ilus, õrn, nõtke (202-3). Tal on ka hulk voorusi. Sarnaselt Pauluse kuulsale armastuse-oodile (1Kr 13, 1- 13) ei tee Eros ülekohut (ega kannata ülekohtu all), ei kasuta vägivalda, on õiglane, arukas, vapper, tark, kunstimeisterlik (204-5). 6. Kuuendana tuleb „Pidusöögi“ kulminatsioon, Sokratese kõne. Kõigepealt heidab ta eelnevatele kõnedele ette, et armastus on seal pelgalt empiiriline ning armastuse kirjeldus meelevaldne. Sokrates eristab end neist: „Ükspäinis tõtt tahan ma rääkida“ (207). Sokrates peab alustuseks oma tavapärasel moel dialoogi Agathoniga, kus jõutakse järeldusele, et a) armastus on kellegi vastu; b) armastuses ihaldatakse seda, mis puudub (siia alla käib ka oma
annaabi.ee 
