Küsitakse kuidas saavad artefaktid kunstiteose staatuse? Dickie eristab LIIGITAVAID KUNSTIDEFINITSIOONE (nt Platoni jäljendusteooria), mis toovad välja kunstiteoste ühised jooned, ja VÄÄRTUSELISI DEFINITSIOONE (nt Clive Belli fomalistlik tähenduslikkuse teooria ja esteetilise elamuse teooria), mis on hinnanguline ja ei püüagi kõiki kunstitaotlusi kunsti alla hõlmata. Arthur Danto nimetab kontektsi, kus kunstiteos saab kunstiteose definitsiooni “kunstimaailmaks”, see aga erineb Dickie instiutsionaalsusest, tähendab see täpsemalt kunstiajalugu ja eelnevaid teadmisi kunsti kohta. Kunst on SOTSIAALNE PRAKTIKA, milles teatud ARTEFAKTIDELE omastatakse KOKKULEPPELISELT kunstisteose STAATUS ja roll. Kunstiteooria võib lähtuda teose defineerimist läbi selle FUNKTSIOONI. Margit Sutrop läheneb kunsti defineerimisel küsimusega “mida tähendab olla kunstiteos”; milles seisneb tema staatus
Kuigi sõna "kunst" tarvitatakse sageli väärtuse kandjana (arutletakse ju selle üle, kas miski on väärt nimetamist kunstiteoseks), pole kunstifilosoofia ülesandeks Dickie meelest öelda, mis on hea kunst, vaid mis on ühist kõigel, mida nimetatakse kunstiks. Dickie näitas, et varjatud tunnuseks, mis on ühine kõigile kunstiteostele, on see, et nad võlgnevad oma staatuse teatud sotsiaalsele raamistikule või institutsioonile, mida ta Arthur Danto eeskujul nimetas "kunstimaailmaks" (artworld). Tuleb aga märkida, et Dickie mõistis kunstimaailma all hoopis midagi muud kui Danto. Danto jaoks oli kunstimaailm lihtsalt see õhkkond, mis kunstiteoseid ümbritseb -- kunstiajalugu ja -teooria. Kunstimaailma mõiste võttis Danto kasutusele selleks, et seletada, kuidas saavad seda laadi asjad nagu readymade'id muutuda kunstiteosteks. Küsimus, mille üle ta pead murdis, oli järgmine: miks Duchamp'
annaabi.ee 
