Võib öelda, et nad on nad on pannud neisse teostesse oma hinge. Tantsimene on üks lõõgastavamaid tegevusi, millega me saame väljendada oma tundeid ja tõekspidamisi. Tantsuliikidest võin ma nimetada flamenco, kõhutants, bailatiino, aeroobika, moderntants ja ballett. Oma kogemustest võin ma öelda, et tantsimine on väga kunstiline ajaviide, kuna see nõuab harjutamist ja tahtejõudu. Kuid lõpptulemus on kaunis, ning seda pingutust väärt. Minu jaoks on üks kunstilisemaid tantsuliike moderntants, kuna need liigutused on kõik väga läbimõeldud ja erilised. Ma ütleks isegi, et väga kunstilised. Kuid tantsida võib ka kodus või klubides, ning selleks ei ole vaja mingeid erilisi oskuseid ja harjutamist. See on omamoodi kunst, mille tähendust teame me vaid ise. Samas ei pruugi teised seda hinnata. Kuid vahel tuleb leida ka enda jaoks aega, et saaks kunsti nautida. Looduses jalutades ei jää meile kindlasti märkamatuks need inimeste loodud elemendid, mis
unenäokirjutaja ja eks ta on sellest rääkinud uskumatuid asju, kuidas ta on treeninud unenägude nägemise välja * B. Kangro "Ajatu mälestus" unenäolisuse sujuv ühendus tegelikkusega on Kangro erijooni. Ka näiteks kontuuride hajudus, objektid on hämaras. Kangrol süveneb kalduvus vabamate rütmide suunas. Ta looming jätkub üsna aktiivselt, 1945 "Põlenud puu". See alustab II loominguperioodi ja ühendab perioode. Kangro hakkab ilmselgelt suuremaid kunstilisemaid otsinguid tegema 1950ndate teisel poolel (tuleb proosas enne välja), aga paralleelselt toimub liikumine ka luules. Muutus modernistlikku luule suunas laiemas plaanis: 1) siin leidub küllalt palju luuletus, mis on proosalähedased ja tahavad peegeldada ümbrust võimalikult otse 2) Kangrol on eriti 1960ndatel keelilisi ja kujundilisi eksperimente ja eksperimentaalsus iselomustab modernistlikku pööret ka Mismoodi eksperimentaalsus?
annaabi.ee 
