· 20. saj. Teisel kümnendil saavutas eesti uusromantiline proosa küpsuse, valdavalt küll juba sümbolistlikus laadis. · Uusromantilisele proosale on iseloomulikud lühizanrid, eeskätt novellid. · Väljapaistvamad miniatuurikogud on F. Tuglase ,,Liivakell" 1913 ja A.H Tammsaare ,,Poiss ja liblik" 1915. · Nende meisterlikem viljeleja oli F. Tuglas. Tema novellikogud "Saatus" (1917) ja "Raskuse vaim" (1920) annavad ajajärgu võitlusmeeleolusid edasi sugestiivses kunstilaadis. · Teised uusromantilise proosa viljelejad -- August Gailit ja Aleksander Tassa -- ei suutnud oma sõjaaegset maailmanägemust kunstiks sünteesida võrdselt Tuglasega. A. Gailiti novellikogud "Saatana karussell" (1917) ja "Rändavad rüütlid" (1919) sisaldavad fantastilis-õudseid stseene inimeste kannatustest, neid kannavad surma ja hukkumise meeleolud. · 1920-ndate aastate esimest poolt iseloomustas uusromantismi ja realismi omavaheline võitlus, kusjuures
· 20. saj. Teisel kümnendil saavutas eesti uusromantiline proosa küpsuse, valdavalt küll juba sümbolistlikus laadis. · Uusromantilisele proosale on iseloomulikud lühizanrid, eeskätt novellid. · Väljapaistvamad miniatuurikogud on F. Tuglase ,,Liivakell" 1913 ja A.H Tammsaare ,,Poiss ja liblik" 1915. · Nende meisterlikem viljeleja oli F. Tuglas. Tema novellikogud "Saatus" (1917) ja "Raskuse vaim" (1920) annavad ajajärgu võitlusmeeleolusid edasi sugestiivses kunstilaadis. · Teised uusromantilise proosa viljelejad -- August Gailit ja Aleksander Tassa -- ei suutnud oma sõjaaegset maailmanägemust kunstiks sünteesida võrdselt Tuglasega. A. Gailiti novellikogud "Saatana karussell" (1917) ja "Rändavad rüütlid" (1919) sisaldavad fantastilis-õudseid stseene inimeste kannatustest, neid kannavad surma ja hukkumise meeleolud. · 1920-ndate aastate esimest poolt iseloomustas uusromantismi ja realismi omavaheline
annaabi.ee 
