a. septembris valiti Triik veel üheks aastaks kooli juhataja kohusetäitjaks, kuid juba 17. oktoobril samal aastal esines ta kooli kuratooriumis palvega end vabastada kooli juhataja kohusetäitja ametist. Tekkinud situatsiooni tulemusena jäi Triik paratamatult mõneks aastaks koolist eemale ja asus ajutiselt Tallinna. Vaatamata intriigiderohkele õhkkonnale enda ümber on need loominguliselt Triigi jaoks küllaltki produktiivsed aastad, mil valmivad mitmed ta tuntumad teosed. Kunstikoolile oli Triigi lahkumine vaieldamatult kaotuseks. Õppetöö eduka kulgemise huvides kutsuti Triik 1. novembril 1928.a. kooli juurde tagasi täitma graafika õpetaja ülesandeid, kuna E. Viiralt sellest kohast loobus ja jäi edasi Pariisi. Kuni 1929. a. sügiseni oligi Triik sellel kohal, andes ühtlasi tunde maali ja üldklassis. Sama õppeaasta II semestril hakkas jällegi tööle Triigi ateljee, esialgu küll vaid 10 õpilasega, kuid peagi see arv suurenes.
Cederberg, muinasteadlane Tallgren, rahvateadlane Manninen jt.) Ülikooli 300. juubeliks olid valdav enamus õppejõududest juba noored eestlased. Teised kõrgkoolid: 1936. Tallinna Tehnikainstituut, (1938. a. Tehnikaülikool, mis kujunes teaduskõrgkooliks inseneride ettevalmistajana). Kaks teaduskonda – ehitus-mehaanika ning keemia- ja mäeteaduskond. 1924. a kõrgkooli õigused kunstikoolile “Pallas”. Riigi Kõrgem Kunstikool 1938 (Tsaariajal Riigi Kunsttööstuskool) Tartu Kõrgem Muusikakool Tallinna Konservatoorium Tondi Kõrgem Sõjakool EV algusaastatel teadus ei olnud valitsuse tähelepanu all, ka enamik saksa ja vene rahvusest teadlastest lahkunud, teaduslikud kogud ja varad viidud suures osas Venemaale, ainelisi võimalusi vähevõitu. 1930-ndate keskel teadusasutusi lisandus ja kasvas Tallinna tähtsus, tekkis konkurents ning