..] on sellegi tõekspidamise kummutanud. Ainsa ühise välistunnusena seob kõigi rahvaste luulet värss teksti segment (lõik), mis on kõnes teistest samasugustest segmentidest eraldatud pausidega, mis trükipildis tavaliselt moodustab omaette rea ja mis sageli osutab sama teose teiste värssidega mingil alusel ühismõõduliseks." (Põldmäe 1978: 32) · Erinevalt argikõnest on värsskõnes pausid kunstikavatsuslikud, neid tehakse värsitehnilistel kaalutlustel. · Iga värsi lõpul korduvaid ja värsse üksteisest eraldavaid pause võib nimetada värssidevahelisteks ehk värsitsesuurideks. Peale selle võib paus esineda ka värsi sees: (värsisisene) tsesuur Meetrum on Põldmäe järgi (1978: 86) rütmis sisalduv korrapärasus, mis tuleb omandada ja kindlaks teha lugemise käigus. · Kindlapiiriline, kutsub esile ootuse kordumise järele ja kõrvalekaldumisi adutakse rütmihälvetena.
leppimist, tasa ja targu toimimist, ettevaatlikkust. Elu mitmepalgelisus ning vastuolud tingivad suuresti ka asjaolu, et võib kergesti leida vastukäivaid eesti vanasõnu ("Pikad juuksed, lühike aru" ja "Pikad juuksed, pikk aru"). Eesti vanasõnadele on nagu rahvalaululegi enamasti omane algriim ja parallelism (näiteks "Uni ei anna uuta kuube, magamine maani särki"). Vanasõnavormile on ühtaegu iseloomulikud nii ellipsid kui ka kunstikavatsuslikud sõnakordused, zanritunnuste hulka kuulub üldistus. Vanasõna koosseisu võib kuuluda iga liiki kõnekäände. Samuti on vanasõna tunnuseks poeetilisus ja allegooria, ka personifikatsioon. Teistest rahvaluule lühizanridest on eesti vanasõnadel väga tihedad sidemed kõnekäändudega, kuid minimaalsed mõistatustega. Eestis on üles kirjutatud umbes 82 000 autentset vanasõna. Osa vanasõnu tuntakse üle Eesti,
annaabi.ee 
