printsiipi, eelistas väikevorme-klaveriteostes. "Lastestseenid" , "album noortele" Johannes Brams- 1833-1897. Sündis Hamburgis. Teenis raha sadama teatris klaverit mängides. 1853-1862 sõidab mööda saksamaad ja annab kontserte kammeransamblites. 1862a töötas Hamburgis, toimetas vanade heliloojate teoseid. Tegutses dirigendina ja andis klaveri tunde. 1862a saavutab oma kuulsuse ja tuntuse Viinis. Bram soli Viini heliloojateliidu üks asutajates. Kunstiideaaliks oli tal klassikaline vormiselgus. Tagasihoitud tundemaailm.mitteprogrammiline muusika. Kaks poolsust : kodu ja töö. Kirjutas palju ja erinevates zanrites (v.a ballet ja ooper). Sobitas romantilise ja klassikalise muusika omavahel. Brams kuulub maailma võimsamate sümfoonikute hulka. "saksa reekviem"- ladinakeele tekst asendati esmakordselt , saksa keelega. Teda peetakse laululoojaks. Tema laulud sisaldavad palju looduslüürikat ja saksa rahvalaule. "ungari tantsud"-neljale käele.
kooslusele, kollektiivile sobivaga. (Paulus 2011) Arvan, et ilma rahutusteta ühiskonnas poleks De Stijl rühmitis kogunud nii suurt populaarsust, kui nad seda tol hetkel saavutasid. Inimesed olid tüdinud pidevast ärevuses olemisest ning De Stijl pakkus oma lihtsa ja uuendusliku vormikeelega rahu ja stabiilsust. Toona levis Hollandi kunstnike seas uskumus, et asjade loodusliku kuju taga on süsteemne ja loogilise struktuuriga kõrgem reaalsus. De Stijl’i kunstiideaaliks oli Piet Mondriani loodud neoplastitsism, mida tähistava termini oli ta laenanud Hollandi filosoofilt ja matemaatikult M.H. J. Schoenmaekersilt. (Kodres 2001). See tähendas, et kõiki asju oli võimalik tõlkida mõistusega kontrollitavatesse konstruktsioonidesse. Vormiliselt aga mõjutasid De Stijl’i põhiliselt siiski prantsuse kubistid ja teiste avangardistlike kunstivoolude esindajate teosed. Mondrian jõudis selle tulemusel välja põhivärvides –