koraale. Järgmisena asus Koort õppima neljaks aastaks Tartu linnakooli, pärast seda läks veel aastaks H. Treffneri eragümnaasiumisse, kus lõpetas viienda klassi. Tartu- aastatel tärkas tal ka huvi kunsti vastu, mis teda juba 1902. aastal viib Stieglitzi kunstikooli Peterburis. Tartu oma ülikooli ja võrdlemisi intelligentse keskkonnaga mõjus soodustavalt eesti haritlaskonna esimese põlvkonna vaimsele arengule. Seal moodustati mitmesuguseid seltse, kus kujunesid välja ka Koorti kunstihuvid. Õpinguaastail Tartus on tema kunstiharrastused aga veel küllaltki ebamäärased. Koort luuletas, võttis viiulitunde M. Metsanurga juures, kelle kaudu tutvus tulevase viiulikunstniku ja revolutsionääri Ed. Sõrmusega. Vabal ajal külastas Koort Saksa Käsitöölise Seltsi joonistuskursusi, mis asutati kaheksakümnendate algul kohalikele käsitöölistele vajaliku joonistusoskuse andmiseks. Seal õpiti tundma kujutavat geomeetriat, perspektiivi ja joonistamist. Pärast seda, kui 1883
ja/v�i vaikelu elemente, milles ta oli eriti meisterlik, sealhulgas ka Pieter Paul Rubensi kompositsioonidesse. Interj��ri kujutamine, antud maali n�itel, on �anr, mis saavutas oma �itsengu 17. sajandil hollandi ja flaami maalikunstis. Sel ajal tekkis monarhide, aristokraatide ja rikaste linnakodanike hulgas huvi kunstiteoste kollektsioneerimise vastu, muutudes prioriteetsemaks siiani peamise t�helepanu all olnud loodusteaduslikest rariteetidest ja kurioosumitest. Kunstihuvid �hiskonnas hoogustusid kuni tollaste pildigaleriide tekkeni kaasaegses m�istes. Kaks tegelast teose esiplaanil on allegooriad � Maalikunst, keda esindab tiibadega figuur, kes hoiab pintslit ja maalrikeppi, olles uinunud leegitseva krooniga vana mehe s�les, kes esindab Tarkust ja Intelligentsi. T�helepanu v��rib kujutise �ks v�ike detail � korv puuviljadega, mis on j�uliselt �mber l�katud ja kus maiustab ahvike. See on allegooriline viide, mida tollased
annaabi.ee 
