Kunstinäituse retsenioon Tiit Pääsuke "Minu 281 pintslit ja" Reedel, 8. novembril 2013 otsustasime Johannaga minna Raekoja kunstigaleriisse, kus alates 11. oktoobrist saab nautida Tiit Pääsukese maalinäitust "Minu 281 pintslit ja", mis oli ka ühtlasi autori 35. isiknäitus. Ma polnud varem Tiit Pääsukesest eriti kuulnud, seega internetist uurides sain teada, et temast on kujunenud Eesti maalikunsti üks suurimaid koloriste. Lisaks on tal saadud palju autasusid ning tema teoseid võib leida mitmetest kogudest üle maailma. Samuti on ta olnud mitmetes koolides õppejõuks.
Lapse arengu käigus tema tunnetuslikud võimed arenevad Nii pärilik, kus kui ka keskkond mõjutavad laste arengut. Intelligentsus antakse edasi põlvest põlve. Näiteks kui vanemad kasvatasid oma lapsi, siis ka nende lapsed kasvatavad oma lapsi. Intelligentsust võib arendada. Lasteaiaõpetajad ja vanemad latel aitavad intelligentsust arendada. Näiteks raamatute lugemine ja loetu üle arutlemine ja analüüsimine; diskussiooni korraldamine; võib olla ekskursioon kunstigaleriisse ja muuseumisse; KIRJANDUS ,,Intelligentsuse psühholoogia" Rene Mõttus, Jüri Allik, Anu Realo ,,Töö emotsionaalse intelligentsusega" Daniel Goleman ,,Sotsiaalne intelligentsus" Daniel Goleman TÄNAN TÄHELEPANU EEST!
Rivieras. Aastatel 1918-30 maalis ta kõige sagedamini naisakte hoolikalt lavastatud seadetes kasutades sooja valgust ja kirjut tausta. Samuti töötas ta neil aastatel ulatuslikult graafikaga. Esimene akadeemiline raamat Matissest ilmus 1920, tähistamaks tema tähtsust moodsa kunsti ajaloos kui see veel ikka toimis. Hilisemas karjääris sai Matisse mitmeid suuri tellimusi, nagu suur seinamaal Dr. Albert Barnes'i kunstigaleriisse Pennsylvanias nimega ,,Tants II" aastatel 1931-33. Samuti illustreeris ta piiratud väljaannetega luulekogusid. Pärast operatsiooni aastal 1941 oli Matisse sageli voodihaige. Kuid siiski ta jätkas tööd oma stuudiovoodist. Kui vaja oli, sai ta joonistada pliiatsi või süsiga, mis oli kinnitatud pika masti otsa, võimaldades tal jõuda paberi või lõuendini. Tema hiliseim töö oli just sama eksperimentaalne ja elav nagu ka ta varasemad kunstilised läbimurded olid olnud