Berlin, I. 1998. Valik esseid. Tln. Salumaa, E. 1992. Filosoofia ajalugu I. Blackburn, S. 2002. Oxfordi Tln. kr aistinguline, meelelisse-tajusse puutuv filosoofialeksikon. Tln. Searle, J. R. 2006.What is to be done? `Esteetika' ja `kunstifilosoofiat võetakse sünonüümidena Camus, A. 1972. Sisyphose müüt. Topoi 25: 101108. Essee absurdist. Tln. Sellars, W. 1963. Science, Perception (kunsti seos esteetilisusega on vaieldav) and Reality. New York. Danto, A. C. 2000
neuroesteetika tegeleb aju-uuringutega ehk püüab seletada, millised protsessid toimuvad inimese ajus, kui ta kogeb midagi esteetilist. Kõige huvitavam on vahest evolutsioonilise psühholoogia osana evolutsiooniline esteetika, mis põhjendab, miks me midagi ilusaks peame ja mida jällegi inetuks, milleks meile ilumeel hea on. 3. Filosoofilist esteetikat on võimalik kästileda kui ilufilosoofiat, esteetilist filosoofiat ja kunstifilosoofiat. Ilufilosoofia on neist kõige üldisem ja mõneti algeline. Püütakse defineerida ilu olemust, kuigi teadagi on ilu vaataja silmades ning midagi universaalselt ilusat on võimatu leida. Esteetiline filosoofia tegeleb esteetilise kogemuse, hoiaku, objekti defineerimisega. Kunstifilosoofia uurimisteemaks on peamiselt kunstikriitika analüüsimine. Ei analüüsita konkreetset kunsti, vaid küsitakse kõige üldisemaid küsimusi, mis on üleüldse kunst ja mis alustel seda hinnata tuleks. 4
annaabi.ee 
