mõtlemise, mistõttu tuleks kõrvale heita esimese asjana kõik meelelised aistingud. Lühidalt, kaks eri arvamust tõest: tõde pärineb välise maailma kogemisest, tõde saab leida oma mõistusest. Merleau-Ponty ühendab kaks vastandlikku arusaama ühe tervikliku tajuteooria alla. Enne kui asuda täpsemalt Merleau-Ponty tajuteooria juurde, tuleks natuke analüüsida tema filosoofilist arusaama maailmast ning maailma ja inimese vahelisest seosest, kunstifilosoofiast lähtuvalt loomingu ja looja suhtest. Nagu juba eelnevalt mainitud, ei ole inimene maailma sündides Merleau-Ponty järgi tabula rasa, inimene on sündides osa maailmast, nii nagu mutter on osa kella süsteemist juba siis, kui kell pole veel tiksumagi hakanud. Erinevalt empiristidest ei usu Merleau-Ponty olemusvormidesse, see tähendab, et tema jaoks ei ole olemas inimsust kui inimese-ideed, pole ka punasust kui punase-ideed
kogetust läbi loomuliku teadvuse kuni spekulatiivse mõtlemiseni. Üritab teos kirjeldada vaimu ka inimvaimu teekonda, arengut läbi aja ja ruumi. · Ei pooldanud romatilist kunsti, kuigi elas sel ajal. · Tema filosoofia jaguneb: loogikaks, loodusfilosoofiaks, vaimufilosoofiaks. Kusjuures esteetika küsimused (kunstiteooria) kuuluvad vaimufilosoofia alla. · Alates temast hakati esteetikat pidama eelkõige kunstifilosoofiast, tema rääkis ellkõige kunstist mitte ilust enam · Meil ei ole Hegeli kirja pandud loenguid, vaid need on tema õpilaste kirjutatud. · Hegel on pigem kunstifilosoof. · Tema positsioon filosoofia ajaloos. Platoni, Aristotelese, Kanti kõrval olulisimaid Õhtumaade filosoofe. · Hegeli filosoofia on võimas, väga laiahaardeline. Hegeli esteetika ehk kunstiteooria · Sõnastatud Berliini ülikooli esteetika-loengutes 1817-1829, välja antud tema
annaabi.ee 
