Kalmu poolt esindustraditsionalismiks nimetatud uue suuna juhtiv arhitekt oli Alar Kotli, kelle tähtsaim ehitus oli presidendi kantseleihoone Kadriorus. Sisekujunduses ja ornamentikas taotleti rahvuslikkust ja püüti toetuda rahvakunstile. Omavalitsuste ja eraisikute tellitud arhitektuuri tungis samuti traditsionalistlikke elemente, kuid koolide või suurte kortermajade ehitamisel jäid funktsionalismi põhimõtted tihti ülekaalu. Nõnda jäi eesti arhitektuur, nii nagu kogu eesti kunstielugi, olemuselt pluralistlikuks. Eduard Viirald "Põrgu" Kasutatud kirjandus 1.URL: http://et.wikipedia.org/wiki/Eesti_kunst. 2.Helme, S. ja Kangilaski, J. (1999) Lühike Eesti kunsti ajalugu Tallinn "Kunst". 3.Juske, A. Külmetav Eesti kunstnik Tallinna Raamatutrükikoda. 4.URL: http://www.koolielu.edu.ee/euroopa_ja_baltimaad/html/B6/B6_2.html
Pariisi Panteonist on inspireeritud ka vene klassitsismi viimane suurehitis - aastail 1818-1858 ehitatud Iisaku katedraal. See teostati prantslase Auguste Ricard de Montferrand'i plaanide järgi. Küllalt tähtis koht Peterburi ehitustegevuses oli Vassili Stassovil. Ta ehitas sinna Narva ja Moskva võiduväravad. Eriti oluline oli tema osa aga Talvepalee taastamisel pärast 1837. a. tulekahju ning Uue Ermitaazi valmimisel. Pärast pealinna üleviimist Peterburgi 1713. aastal jäi Moskva kunstielugi veidi varju. Kui 1755. aastal asutatud ülikool jättis Moskvale juhtrolli teaduse vallas, siis 1757 avatud Peterburi Kunstide Akadeemia võimendas veelgi Neevalinna osa arhitektuuris ja kujutava kunstis. Moskvas ehitati loomulikult ka, kuid enamus juhtivaid ehitusmeistreid tegutses siiski Peterburis või selle ümbruses. Ehitustegevus Moskvas hoogustus pärast 1812. aastat, mil sõjas prantslastega hävis enamus linnast.