Kunstianalüüs 1. Analüüsi all on maal "Mona Lisa" ehk La Gioconda, mille on loonud Itaalia kunstnik Leonardo da Vinci. Maalil on kujutatud istuvat naise poolfiguuri, kelle näol on salapärane naeratus. Kujutatud naisterahva isik pole teada, aga Giorgio Vasari järgi on see rikka Firenze siidikaupmehe ja kunstimetseeni Francesco del Giocondo naine Madonna. Muidu väga lihtsa ja pretensioonitu pildi teeb eriliseks ning teistest selle aja porteedest erinevaks Mona Lisa kuulus naeratus kunstnikule (ning selle kaudu ka pildi vaatajale), mille põhjuse üle on paljud juurelnud ning mida Leonardo kaasaegsed kohe jäljendama asusid. 2. Teos on maalitud õlivärvidega paplipuust alusele. Selle mõõdud on 77×53 cm. Mona Lisa käed maalis kunstnik siidpintsliga. Siidpintslit soovitas Leonardo da Vinci kasutada eelkõige ihutoonide maalimisek. Sfumaato-tehnika abil suutis kun...
Kunstianalüüs 21.sajandist “When hope comes” Daniel Gerhartz Daniel Gerhartz, “When hope comes” (2014) Mina valisin analüüsitavaks teoseks Daniel Gerhartz, “When hope comes”, Eesti keeles kõlaks pealkiri “Kui lootus tuleb”. Gerhartzi kunst on nii imeline, et raske oli valida tema teoste hulgast lemmikut, aga ma valisin just selle maali, sellepärast et esiteks see kõnetas mind tema teostest kõige rohkem ja teiseks seepärast, et maalil on nii suur tõelisus sees, et see lausa hakkab peas elama. Kunstnik, Daniel F. Gerhartz, on sündinud 1965. aastal Kewaskumis. Tema huvi kunsti vastu tekkis juba varases nooruses, eriti pärast seda, kui ta veetis ühe pärastlõuna koos oma sõbraga maalides. Tema maalid kajastavad ausust, terviklikkust ja otsekohesust. Tema maalides on erilisel kohal inimkuju ja maastik. Esimene asi, mis teost vaadates silma hakkab on linnu...
kommunikatiivset praktikat. Carroll arutleb nii: "Näiteks me võiksime öelda, et 'filosoofia teos on teatud diskursus, mis on loodud selleks, et esitada seda filosoofiamaailma publikule', ja jätkata niimoodi, kohandades teisi sellega ühenduses olevaid muudetud propositsioone, süstemaatiliselt asendades sõna 'kunst' sõnaga 'filosoofia', sõna 'kunstnik' sõnaga 'filosoof ja sõna 'kunstimaailm' sõnaga 'filosoofiamaailm' " (Carroll 1996: 124). Kui Dickie institutsionaalne kunstianalüüs osutub vaid tühjaks kestaks, mida võib täita oma suva järgi, siis näitab see, et ta pole tegelikult saavutanud seda, mida ta taotles: defineerida kunsti. KUNSTITEOSE STAATUS JA FUNKTSIOON Püüan järgnevalt näidata, et institutsionaalsel esteetikal ei õnnestunud kunsti defineerida sellepärast, et ta jättis ütlemata, milles seisneb kunstiteose staatus, s.o mida tähendab olla kunstiteos. Arvan, et Dickie intuitsioon oli õige: kunstiteosed on institutsionaal-
annaabi.ee 
