dialoogiline vaatamine ka õpilasi küsimusi sõnastama ja neile vastuseid otsima. Dialoogiline vaatamine on tegelikult väga loomulik tegevus, me oleme pidevalt endaga intramentaalses dialoogis, aga kunsti vaatamise meetodina vajab see pisut julgustust, et õpilane ei häbeneks küsimusi esitada ja julgeks arvamust väljendada. Ressursid ja kunstiajaloo abimaterjalid internetis Mitmed institutsioonid või õpetlased on teinud ära suure töö, kogunud, süstematiseerinud ning kommenteerinud kunstiajaloolist materjali. Kuna andmebaasid on varieeruva taseme, selgituste hulga ja keerukusega, saab igaüks pisut eeltööd tehes endale lemmikallikad välja otsida. Kunstikeskus.ee lehele on kogutud hea hulk nii muuseumidele, rahvusvahelistele kaasaegse kunsti sündmustele kui õpperessurssidele viitavaid linke: http://kunstikeskus.ee/new/ktk/lingid/kunstiallikad_internetis.htm. Kasutatud kirjandus Yenawine, Philipp. (2005). Thoughts on Visual Literacy
millest üks on kunstiteos ja teine ei ole. Danto vastus sellele küsimusele on laiali paljudes tema teostes (vt eriti 1964; 1981; 1997). Kõiki aspekte lühidalt kokku võttes võib öelda, et kunstiteose eripäraks on Danto järgi see, et kunstiteos (1) on millegi kohta; (2) visandab mingi vaatepunkti; (3) visandab selle vaatepunti retoorilise ellipsi abil; (4) vajab interpreteerimist; (5) teos ja interpretatsioon nõuavad kunstiajaloolist konteksti. Danto peamine tees on, et kunstiteos on millegi kohta, kuna tavaline asi ei ole (1981: 52). Kunst on alati kujutav (representational), mille all ta ei mõtle tingimata mingitele asjadele osutamist, vaid seda, et kunst annab alati edasi kunstniku viisi asju näha ja mõista. Kunstiteos on sageli kunstist endast, kunsti teooriast ja ajaloost. Kunstiteosed on enesele-viitavad, nad kommenteerivad iseennast. Mis eristab Duchamp'
3 praktilisele eesmärgipärasele huvile huvituse. George Dickie jaoks pole aga tavaliselt elamusel ja esteetilisel hoiakul mingit vahet. Kunstiteose omadused Arthur Danto järgi: 1) kunstiteos on millegi kohta 2) see visandab mingit vaatepunkti 3) kasutab selleks retoorilist ellipsi 4) vajab interpreteerimist 5) teos ja interpretatsioon vajavad kunstiajaloolist konteksti. Kunstiteos on KUJUTAV. Sealjuures on see enesele viitav, kommentaar iseendale. Kunstiteose tähendus, see mille kohta ta on, tuleb läbi INTERPRETATSIOONI. Kunstiteosed on filosoofilise iseloomuga. Kunstiteos on TÄHENDUSLIK ja eeldab, lausa nõuab interpretatsiooni. Erwin Panofsky järgi on kunstiteosel vähemalt kolm interpreteerimise tähenduslikku tasandit. 1)interpreteerija peab eristama ja identifitseerima tähenduslikud motiivid ehk ära tundma, mida
annaabi.ee 
