olema võrdne muusikaga, millel heli ju ka midagi ei kujuta. Tema ümber koondus Saksamaal eladed rühmitus ,,Der Blaue Reiter"- ,,Sinine ratsanik", mille liikmed viljelesid Kandinsky eeskujul hoogsat, värviküllast ja maalilist kunsti. Nende teostes ei ole mõistupärast konstruktsiooni, kunstnikud rõhusid intuitsioonile ja tunnete väljendamist. Sedalaadi kunsti võib nimetada ekspressiivseks (väljenduslikuks) abstrakstsionismiks. Rühmituse liikmetest on olulise jälje kunstiajalikku jätnud Paul Klee, kelle töödest sageli õhkub muinasjutulist salapära ja põnevust, ebaabstraktsionistlikku jutustamisvajadust, samuti vaikset huumorit. Sootuks teist laadi on teine haru- geomeetriline abstraktsionism, selle äärmuslikum ja järjekindlam arendaja oli Piet Mondrian. Teinud läbi kubismi, jõudis ta väga range süsteemini, mis tunnistas ainult sirgeid horisontaal- või vertikaaljooni ja viit värvi- musta, valget, sinist, punast ja kollast
lased ei surunud peale oma ideoloogiat.1941-1944.a. toimus Eestis vilgas kunstielu: toimus palju näitusi, avaldati rohkesti kriitikat ja õitses kunstiturg. Maaliti eesti loodust ja inimesi.(E.Viiralt ,,Viljandi maastik"). Kui Punaarmee 1944.a. uuesti Eestisse tungis, algas eesti kunstielus uus lõhenemine, kuna paljud kunstnikud põgenesid Läände (E. Viiralt). Välis-Eesti kunst. Eestist lahkunud või eesti päritoluga kunstnike kuulumine eesti kunstiajalikku on problemaatiline. Kes siis on eesti kunstnik? Eesti kunstiajalukku kuuluvad kindlasti need kunstnikud, kes olid juba Eestis kunstnikud ja/või hakkasid osalema pagulaste kunstiorganisatsioonides ning esinema nende korraldatud näitustel. Seevastu võõrsil kunstnikuks saanuid, kelle side eesti kunstiga on kõrvaline või puudub üldse, ei saa lugeda eesti kunstnikuks. Enamik eesti pagulasi peatus esialgu Saksamaal ja seal asutati 1946.a. Eesti Kujutav- kunstnike Kogu
lased ei surunud peale oma ideoloogiat.1941-1944.a. toimus Eestis vilgas kunstielu: toimus palju näitusi, avaldati rohkesti kriitikat ja õitses kunstiturg. Maaliti eesti loodust ja inimesi.(E.Viiralt ,,Viljandi maastik"). Kui Punaarmee 1944.a. uuesti Eestisse tungis, algas eesti kunstielus uus lõhenemine, kuna paljud kunstnikud põgenesid Läände (E. Viiralt). Välis-Eesti kunst. Eestist lahkunud või eesti päritoluga kunstnike kuulumine eesti kunstiajalikku on problemaatiline. Kes siis on eesti kunstnik? Eesti kunstiajalukku kuuluvad kindlasti need kunstnikud, kes olid juba Eestis kunstnikud ja/või hakkasid osalema pagulaste kunstiorganisatsioonides ning esinema nende korraldatud näitustel. Seevastu võõrsil kunstnikuks saanuid, kelle side eesti kunstiga on kõrvaline või puudub üldse, ei saa lugeda eesti kunstnikuks. Enamik eesti pagulasi peatus esialgu Saksamaal ja seal asutati 1946.a. Eesti Kujutav- kunstnike Kogu
annaabi.ee 
