fauves'deks, tähendab metsikut. Saab nimetusi fovism. Mille poolest nad erinesid varasematest? Hülgasid impressionistide muljet jäädvustava kunsti, ei pööranud tähelepanu sümbolistlikele elementidele, ülesandeks oli väljendada kunstniku meeleolu, mis tekib mõne motiivi vaatamisel. St, nad ei pidanud vajalikuks olla täpsed üksikasjade kujutamises, värvid võisid olla vastupidised. Foovide keskne kuju oli Henri Matisse. Ta arvas, et värvid ja jooned ei sõltu loodusest, vaid kunsntiku meeleolust ja teistest värvidest lõuendil, loodus on teisejärguline. Loodusmotiiv vöib olla täis liikumist. Selmet kujutada liikumist, tabas ta hetke, mil inimene hakkab liikuma (kontuurjooned, kontrastsed värvid, mis annavad dünaamika). Eelköige on mulle tähtis väljendus.--Kunstniku idee ei tule arvesse väljaspool tajutavat kujundit. Samas kui Matisse'i täid vaadata, siis värvid on metsikud ja kohati kummalised, ent tema tööd tunduvad pigem tasakaalukad
jõuliste, peaaegu metsikutena, sealt ka rühmituse nimi foovid ,,metsikud". Foovide püüdeks oli väljendada kunstniku meeleolu, mis tekkinud mõne motiivi vaatlemisel. Seetõttu ei pidanud nad vajalikud olla täpsed kõigis üksikasjus. Sageli olid värvid hoopis vastupidised looduses nägemata harjutud värvidele. H. Matisse foovide rühmituse keskseim kuju; ,,foovide kuningas". Tema arvates ei sõltu värvid ja jooned lõuendil otsesekt loodusest, vaid kunsntiku meeleolust ja teistest värvidest lõuendil. Selle asemel, et püüda kujutada liikuvaid inimesi või esemeid, püüda jäädvustada liikumise mõnda hetke, visandas Henri Matisse liikuvate kehade üldised piirjooned ja katsus motiivi dünaamikat edasi anda kontrastsete värvidega. ,,Vestlus", ,,Tants", ,,Avatud aken". Värvide ,,metsikusest" hoolimata on Matisse'i tööd tasakaalukad, harmoonilised ja dekoratiivselt kaunid. R