Bourbon'ide dünastia oli taas olemas. Louis XVI ja XVIII, Louis XVII-d pole reaalselt kunagi olemas. Louis XVII oli tapetud kuninga poeg, kes revolutsiooniaegsel ajal suri. Kunn suri. 2 erandit, mida tegid kongressi tüübid. Kongress oli rahul Saksa väikeriikide ühendamisega. Teine erand oli Rootsi, Rootsis 1 kuningas oli võimult kõrvaldatud, probleeme tervisega, valitsejaks oli saanud kõrvaldatud kuninga onu, kunnil polnud järeltulijaid, toimus Napoleoni sõdade ajal. Rootsi riigipäev hakkas otsima riigipärijat Rootsile, toonasel momendil oli oluline Prantsusmaaga hästi läbisaamine, Rootsi kroonipärijaks kutsuti prantslane. Kuningas adopteeris täisealise marssali. Prantslasest prantsuse marssalist saigi Rootsi kuningas. Praegune rootslaste kuningas on pärit Prantsusmaalt. Bernadotte'ide suguvõsa. Nende suguvõsa on siis praegugi Rootsis võimul. Kongressil lähtuti:
Tema losside ümber laiusid roosiaiad. Neisse eksis ühel päeval Sileen, purupurjus nagu alati (Dionysose käskjalg vist ma pole kindel). Midas võttis Sileeni hästi vastu ning viis mehe Bakchosele tagasi. Jumal oli rõõmus ning lubas Midasel ühe soovi täita. Midas soovis mõtlematult, et kõik, mida ta puudutaks, muutuks kullaks. Eine ajal ei suutnud kunn ise süüa, sest kõik muutus ju kullaks. Ta läks tagasi jumala juurde, et too mehe soovi tagasi võtaks. Bakchos käskis kunnil end Paktolose jões pesta. Nii saigi ja siiamaani leiab selle jõe liivast kulda. Mõne aja pärast lasi Apollon Midasele eeslikõrvad pähe kasvada. Sellega karistati tema rumalust, sest Midas valiti vahekohtunikuks Apolloni ning Paani vahelisel pillimängul. Paan oskas imehästi roopilli mängida, Apollon oli aga muusikajumal, võludes oma lüürast kõige kaunimaid helisid. Teine kohtunik andis võidu Apollinile, aga Midas, kes muusikast suurt midagi ei taibanud, pidas Paani paremaks
Henriku Liivimaa kroonika. Henriku autorsus hüpoteetiline. Mainitud Henrikus de Lattis. Saanud preestrihariduse. Lätlased peavad teda lätlaseks, sakslased vaidlevad vastu. Ent siiski pärinevat Magdeburgist, haridus Hamburgis/Holsteinis ning 1205 preestrina Liivimaale. Kirjutas 1224-1227. Faktoloogiliselt ja kronoloogiliselt täpne. Kahtlane see, kui kirjeldab sündmusi, kus ise pole olnud. Lisaks kroonika eesmärk olla taanlaste vastu (õigus Liivimaale kas piiskopil või taani kunnil). Vanim käsikiri aastast 1300. Rekonstrueeritud teksti Arbusow ja Bauer tegid. Kroonika käsitleb 1190-1227, alates Meinhardi tulekust. Kuna Liivimaal mitu keelt, siis kohanimed erinevad. Liivimaa riimkroonika – 13saj viimane kümnend, värsis. Ülem-saksa keeles. 12017 värsirida. Titli von Altpeker (?). Keegi orduga seotud tegelane. Ajajärk 12saj-13. saj lõpuni. Põhiosa Läti ala vallutamise lugu. Tegu rohkem rüütlikirjandusega (vernakulaarne kroonika). Legitimeeriva aspektiga
annaabi.ee 
