Norra Kuningriik Norra on üks Põhjamaadest Skandinaavia poolsaarel Rootsist lääne pool ja suuruseks on 385 155 km². Pealinnaks on Oslo. Rahvaarv on 01.04.2007 aasta seisuga 4 691 500 inimest ja tihedus on 14 in/km². Norras on kaks riigi keelt. Üheks on norra keel ja teiseks uusnorra keel. Uusnorra keelt kasutab 10% norra keele kõnelejaid. Norra rahaühikuks on kroon ehk NOK. Norra kuninkaks on Harald V ja peaministriks Jens Stoltenberg. Norra lipp Norra vapp Meeste keskmiseks elueaks peetakse 77,7 aastat ning naise keskmiseks elueaks 82,5 aastat. 3 Birgit Bucht Norra loodus ja majandusgeograafiline ülevaade Norra Kuningriigi haldusjaoutus.
pidi panema ja et kui keegi küsib kuningatütre kohta siis laseb kärbse lahti nii ta sammus kuni nähtavale tuli kuninga koda. Ukse ees oli vanamees kes rääkis et kui ta noorima tütre leiab võivad nad lahkuda ja kõik teised ärkavad unes ülesse aga kui ei leia siis läheb ta ka unne. Mees lasi kärbse lahti ja keskmine oli neist noorim ( neid oli muidu kolm). Kõrbesse jõudes oli seal ilus kuninglik õu ja mees abiellus kuningatütrega ja hiljem sai ka ise kuninkaks. Põhja konn. Oli mingi kole koletis. Kuningas tegi ettepaneku et temast jugasaaja saab suure summa raha. Nii otsustas üks mees minna õnne katsuma ja ta alustas oma teed hommiku poole kus ta kohtus ühe targaga kes talle linnukeelt õpetas. Selle keelega sai palju tarku asju teada mida tavalised inimesed ei tea ( ta läks Salomoni sõrmust otsima) Ühel päeval linnud rääkisid et ta peaks põrguneitsi üles otsima ja et täna kolme päeva pärast läheb ta kasteallikale silmis
traditsioonilise katoliikluse taastamine mille käigus hukati tuhandeid anglikaani pooldajaid. Ususõjad Prantsusmaa reformatsioon 1572- toimuseid hugenottide juhil navarra henri ja kuningas charls 9. õe pulmad. Katoliiklaste ja hugenottide lepitamise eesmärgil. Sellest hoolimata lasi charles 9. ema katariina de medici tappa pulmade ajal tuhandeid hugenotte. Järgnes uus hugenottide ülestõus ja lõid lõunaprantsusmaal oma riigi. 1574- kuninkaks sai henri 3mas. Poliitiliselt laveeris 2usu vahel ja tapeti katoliiklaste poolt hetkel kui ta toetas jälle hugenotte. 1589-troon läks navarra henrile. Oli hugenot mistõttu pariis ja suurosa pratnsusmaast ei tunnustanud. 1593 vahetas usku ja hakkas katoliiklaseks et riigis korda saada. 1598 nantesi edikt- valitsevaks usuks jäi katoliiklus, kuid hugenottid võisid väljaspool pariisi ka tegutseda. Lõpetas mõneks ajaks ususõja. Reformatsioon skandinaavias
annaabi.ee 
