Aastast 1814 oli Norra laialdase autonoomiaga ja oma põhiseadusega riik, mille pea oli Rootsi kuningas. Aastal 1905 lahkus Norra unioonist Rootsiga ning sai iseseisvaks kuningriigiks, mille esimene kuningas oli Haakon VII. Viikingite ajal 8. sajandist 11. sajandini langesid praeguse Norra alad, mis olid allunud väiksematele kuningriikidele, järkjärgult ühtse kuningavõimu alla. Mustal surmal, mis märatses 13481350, ja hilisematel epideemiatel olid katastroofilised tagajärjed: suri umbes pool rahvast. 19. sajandil juhtis Norrat mitteaadlikest ametnike eliit, kuid opositsiooni organiseerumine tõi kaasa parteide kujunemise. Aastal 1884 otsustas Riigikohus (Riksrett), et valitsus hakkab
päritoluga liikidest. Riigi suure põhja-lõunasuunalise ulatuse ning kõrguserinevuste tõttu on loomastik mitmekesine. Enamik jõgesid ja järvi on kalarikkad. Lindude seas on palju rändlinde, kellest mõned talvituvad koguni Lõuna-Aafrikas. 4. Ajalooline kujunemine Arvatakse, et esimesed inimesed jõudsid Norra aladele 11 000 12 000 aastat tagasi. Viikingite ajal 8. sajandist 11. sajandini langesid praeguse Norra alad, mis olid allunud väiksematele kuningriikidele, järkjärgult ühtse kuningavõimu alla. Seda peetakse traditsiooniliselt Norra riikluse alguseks. Maa maksustamise tõttu lahkusid feodaaliisandad maalt ning rajasid Islandil ja mujal uusasundusi. Kuni 11. sajandini tegid Norra viikingid pikki rööv- ja kaubaretki, mis ulatusid Gröönimaa, Põhja-Ameerika ranniku, Lääne- Prantsusmaa ja Vahemereni. Norra oli kuni 1397. aastani eraldi kuningriik, seejärel oli ta koos Taani ja Rootsiga Kalmari unioonis
Saksamaa, Taani ja mitme teise hilisema riigi alal). DNA-uuringud on näidanud tänapäeva norralaste lähedast sugulust Põhja-Saksamaa elanikega. Mõnevõrra hiljem saabusid Põhja- Norrasse soome-ugri keeli kõnelevad inimesed. Norra esiaja olulisimaks mälestiseks peetakse umbes 2500–6500 aasta vanuseid Alta kaljujooniseid. Viikingite ajast keskajani Viikingite ajal 8. sajandist 11. sajandini langesid praeguse Norra alad, mis olid allunud väiksematele kuningriikidele, järkjärgult ühtse kuningavõimu alla. Kuningas Harald Kaunisjuusalistas Norra edelaosa Hafrsfjordi lahingus umbes 880–885 ja rajas oma residentsi Avaldsnesi kuningatalu. Seda peetakse traditsiooniliselt Norra riikluse alguseks. Rahvastiku tuuma moodustas vabade talupoegade seisus, kuid varanduslik kihistumine oli alanud. Harald Kaunisjuus rakendas karme meetmeid tekkivate kohalike feodaalvõimude vastu, sundis neid oma ülemvõimu tunnistama ning laskis maa maksustada