säilitamise eest. · Kätest loodi ksatrijad e sõjamehed, ke skaitsesid ja valitsesid kogukonda. · Puusadest vaisjad, kes kasvatasid karja, harisid põldu ja tegelesid käsitöö ning kaubandusega. · Jalalabadest suudrad, kes olid teenijad. Osalised pärinesid mitte arjaalaste seast. Aarjalastest väljapoole jäävad inimesed jäid varnadest väljapoole ja moodustasid puutumatute grupi. Riigid VI saj eKr oli Põhja-Indias kujunendu vähemalt 16 aarjalaste riiki. Osad olid kuningriid, teised vabariigid. Aja jooksul kujunesid neist suuremad monarhlikud riigid. Osad riigid vaenutsesid omavahel ja nende piirkond muutus tihti. Poliitiline killustatus ei olnud Indias kaos, vaid normaalne seisund. Valitses kuningas, keda toetasid madalamad seisused. Riik oli jaotatud administratiivseteks üksusteks, mida valitsesid asevalitsejad. Paljud olid kaasatud riigiasjadesse, sest nii linnas kui ka külades olid omavalitsused ja kasitölistel ning kaupmeestel olid oma organisatsioonid.
Louis XI (Valois’de dünastia) ajal hakkas Prantsusmaal kujunema ühtne riik. 1477 purustas Louis XI Burgundia (Charles Südi) ja allutas Provence’i. Chrales VIII liitis Bretagne’i. 15 sajandi lõpus 16 alul hakkas kujunema absolutistlik Prantsuse riik. Hispaania Hispaania riik kujunes välja rekonkista (alade tagasivallutamine islamiusulistelt mauridelt) käigus. Alul palju pisiriike. 11. saj tugevnesid Kastiilia ja Aragoni kuningriid. 1479 tekkis Hispaania riik Aragoni ja Kastiilia ühendamise teel – Isabel I (Kastiilia) ja 22 Fernando II (Aragon) abiellusid. Kujunes välja üsna tsentraliseeritud riik. 1492 langes Granada – viimane mauride tugipunkt Ibeeria poolsaarel. Samal aastal avastas Kolumbus Ameerika – algas Hispaania õitseaeg. 3. Itaalia renessanss: stato teke ja jõudude tasakaal
annaabi.ee 
