Kui vaaraol läks peavalu üle, siis haigestus tema üks vanematest tütardest. Vaarao arvast, et jumal Aton tahabki nii. Sinuhe läks Meriti juurde tagasi ning avastas, et Egiptus on muutunud tühjemaks ning seal valitses nälg. Ta kohtus Krokodilli saba kõrtsis Kaptahiga, kes oli rikas, priske ning kandis kuldketti kaelas. Kaptahi sõnul oli teda kõiges selles mardikas aidanud. Ta kirjutas Sinuhe vara teiste orjande nimele, kuna orjadelt nõuti vähem maksu. Sinuhe läks kuningkliku ema (Teje) jutule ning märkas seal, et naine sõlmis kõrkjatest kõrkjavaipa. See tuletas talle meelde tema kõrkjalootsikut, millega ta Senmuti ja Kipa juurde sattus. Tal tekkisid sellest suured kahtlused, et äkki ta on kuningliku kojaga seotud. Teje suri liivamao nõelamisest ning Sinuhe hakkas vana ja inetu naise käest küsima informatsiooni, jootes naise enne täis. Ta sai teada, et tema arvatatav pärisema oli Mitanni printsess Tadukhipa,
Jeruusalemma omaga võrdväärse pühamu. Ainsaks põhjuseks polnud seejuures konkurents Jeruusalemmaga. Et põhja poolsed suguharud peale loobuist personaalunioonist üldse tõstsid Jerobeami kuningaks, näitab, et siin oli juba välja kujunenud riiklik eneseteadvus, mis ei saanud enam toime tulla kuningata. Sellega koos oli tekkinud arusaam, et kui kuningas rajab endae lossi ja templi, rajab ta ka kuningkliku templi, mis on ühtlasi ka riiklikuks pühamuks. Jerobeam rajas kuningliku Jahve-pühamu Beetelis ja Daanis (Dothan)(kui see pärimus ikka tõele vastab). Kui Jeruusalemma templi sümboliks oli laegas, oli siin selleks ,,vasikas", st noor härg(härjad tähendavad häbistavat ebajumalateenistust, kihutavad rahvast taganema Jahvest). Beeteli ja Daani valikul sai Jerobeam toetuda kõige vanematele pärimustele
annaabi.ee 
