liikmed. Klubi nimetus tulenes frantsiskaanide vöö nimetusest corde ning koos käidi frantsiskaanide kloostris. 1792 vandenõu, emigrandtidevastased seadused, mida kuningas keeldub kinnitamast. 1792. a. 20. aprill Prantsusmaa kuulutab sõja Austriale ja Preisimaale. Tungitakse Belgia territooriumile. 1792. a. suvi vastaste edu, emigrantide vandenõu oht. 1792. a. 10. august sankülottide ülestõus. Zirondiinide kuningavastane kihutustöö. Nõutakse kuningavõimu kaotamist ja uue vabariiklikku Rahvuskonvendi valimist. Seadusandlik Kogu võtab kuningalt võimu. Kuningas paigutatakse Temple`isse. La "Seconde" Revolution. 1792. a. 2-7 september - Vastaste massiline hukkamine ,,puhastamaks vanglaid". Maalt lahkub teine laine aadlikke. Giljotiin. September spontaanne vägivald Pariisis; Rahvuskonvendi valimised. VABARIIK 1792-1799
Samal ajal suri ka Saksa-Rooma keiser Leopold II ning troonile saanud Franz II otsustas revolutsioonilise Prantsusmaa vastu sõda alustada. Aprillis 1792 sõda algaski ning prantslased tungisid Belgiasse. Kuid et vägede eesotsas olid aristokraatlikud kindralid, sealhulgas ka La Fayette, siis otsustasid nad peagi pealetungi lõpetada ning alustasid austerlastega läbirääkimisi. Samas tugevnesid Pariisis kuulujutud austerlannast kuninganna Mari Antoinette'i reetmisest ning kuningavastane meelsus üha kasvas. Et armee osutus võimetuks sõdima (seda ka varustuse viletsuse ja kaootilise korraldatuse tõttu), alustasid austerlased ja nende liitlased peagi juba Prantsusmaa territooriumil pealetungi. Samas puhkes ka sisevõitlus, kui kuningas keeldus mõningaid abinõusid sissetungi peatamiseks kasutusele võtmast. Ta vallandas ka zirondiinidest ministrid ning pani asemele föjaanid. Markii La Fayette püüdis
Töö käigus puhkenud tülis tappis Romulus oma venna Remuse ja lõpetas ehituse üksi. Tema järgi saanudki linn Rooma oma nime. Pärimuse järgi sai Romulusest esimene Rooma kuningas. ROOMA AJALOOLINE ARENG. · 753 eKr - Rooma linna asutamine (rooma ajaloolaste arvutatud daatum) · 6. saj eKr (kuni aastani 510) - Rooma oli etruski soost kuningate võimu all · Varase Rooma vabariigi periood (510-265 eKr) - 510.a. puhkes kuningavastane ülestõus, mille järel viimane maapakku läks. Nüüd hakati kuninga asemel igal aastal valima riigiametnikke. Kuningate aeg oli lõppenud ja algas vabariigi aeg. Riigi eesotsas seisid senat ja igal aastal valitavad ametnikud, kelle seast kõrgeimad olid kaks konsulit. · Rooma ülemvõimu kujunemine Vahemerel (265-133 eKr) - 265.a. eKr alistus viimane seni sõltumatu etruski linn roomlastele. Nüüd oli Rooma