Virgilijus Noreika juures. 1999. aastast on ta Rahvusooper "Estonia" solist. Temagi on kaasa teinud mitmetes ooperites: "La traviata", "Lõbus lesk", "Carmen". Esimene vaatus algas avamänguga, mis tekitas publikus ootusärevuse eelseisva etenduse ees. Eesriide avanedes, tuli nähtavale esialgu veidi hirmutav suuremõõtmeline mask, mis keskelt pooleks läks ja paljastas samasuguse kullatud näo. Esimene stseen leidis aset kuningapalees. Esialgu tundus, et selles teoses pole kostüümidega palju vaeva nähtud, kuid siiski eksisin- peosatäitja Amelia kandis hiljem uhket barokkstiilis kleiti. Ilmselt oli taotluslik erinevate ajastuste sidumine, mis siiski natuke häirivaks muutus. Kui hiljem sekretär Oskar tänapäevalikku pükskostüümi kandis ning teistel osatäitjatel uhked kostüümid seljas olid, tundus see minu jaoks päris häiriv. Samuti oli ka lavakujundusega, kasutati nii tänapäevaseid,
Kuna ooperi teemaks oli atentaat reaalselt elanud kuninga vastu, polnud kahtlust, et palju tuleb tegemist teha tsensoritega. Peale Verdi tehtud muudatusi, ei oldud siiski ooperiga rahul, muuta sooviti pea kõike, juhatuse libretol polnud tema ooperiga enam midagi ühist. Lõpuks otsustati tegevus viia Ameerika iseseisvussõja eelsesse Bostonisse ning nimed muuta. ,,Un ballo in maschera'' esietendus 1859. aastal Roomas. ''Maskiballi'' sisuks on armulugu kuninga ja tema peaministri naise vahel. Kuningapalees toimub ball, kuhu on saabunud ohvitsere, saadikuid, aadlike ning ka vandenõulased, kes kuningat tappa soovivad, ent kuningat huvitab vaid Amelia, peaministri naine, kellesse ta armunud on. Kuid kuna peaminister seda ei tea, tuleb ta kuningat vandeseltslaste eest hoiatama. Saabub ka ülemkohtunik, kes teavitab otsusest nõid Ulrica maalt välja saata. Kuid kuningas otsustab asja uurida ja maskeeritult tema juurde minna. Nõia juurde läheb ka Amelia sooviga vabaneda