ütle,et ei oska" ära ütle, et ei oska. 2.Meie ühised muinasjutud eri rahvaste muinasjuttude süzeeline sarnasus (vrdl muinasjutte eri rahvaste muinasjutukogumikes) Jaapani muinasjututtudes on õpetlik sisu ja mõnikord on tegevusel halb tagajärg.Tegelasteks on vaesemad inimesed või hoopis loomad. Eesti muinasjutud on ahnusest ja õelusest, haldjatest, vanapaganatest ja paharettidest, rumalusest, peretütrest,kuningatest ja kuningannadest, vaeslapsest ning loomadest. Euroopa muinasjuttudes on tsaarid, samuti linnud, haldjad,loomad, kuningad, kuningannad, printsid ja printsessid. 3. Lapse elu kujutamine viimase kümnendi eesti lasteraamatus 1999-2009 · A.Pervik ,,Palula ja Joosep", · A.Toikka ja A.Mägi ,,Ruudi", · R.Kasser ja A.Teeääre ,,Väike seebimullipuhuja" · ,,Reet Made ,,Veli Oliver". Nendes raamatutes oli lapse elu väga keerulisellt kujutatud. Lastel puudusid üks vanematest.
Euroopa varustamisel valitsejadünastiatega. Aastal 1350 leidus ladina kristluse piires viisteist kuningatiitliga monarhi.. Kokku kümnest suguvõsast. Kümnest dünastiast viis oli pärit endisest Prantsuse kuningriigist, peamiselt selle põhjapiirkondadest ning vaid üks mõjuvõimas perekond pärines lõunast. ../.../ Ainult kolm perekonda- Folkungid Rootsis, Taani kuninglik perekond ja Piastid Poolas- olid mittefrangi päritolu. * Hiliskeskajaks oli 80 protsenti Euroopa kuningatest ja kuningannadest frangid. * Paljud prantsuse päritolu valitsejadünastiad omandasid u u s i kuningriike, mis loodi 11. ja 12. sajandil koos ladina ekspansiooniga, nt Portugal, Napoli-Sitsiilia või Küpros. Saksa ekspansioon Ida-Euroopasse ei toonud kaasa uute koloniaalkuningriikide rajamist. Rajati küll keisririigi lõtvades raamides uusi poliitilisi struktuure, nagu Brandenburg või Wettinite alad, mis liideti hiljem Saksimaaks, kuid mitte uusi kuningatroone. _ Sakslased asusid eelkõige