iseloomujooneks on peetud sõjakust. Arvatakse, et tolteegid pärinevad Põhja- Teotihuacán`i kultuurist ning peale selle langemist. Tolteekide keskuslinnadeks olid Chichen-Itza, Tula ja Uxmal. Hiljem võtsid nad üle Teotihuacán, mis oli muistse Mehhiko suurim religioosne keskus. Selle rajajad on kadunud nimetuina ajaloo hämarusse, tolle kultuuri õitseaeg oli 1.–7. saj pKr, peale mida tolteegid sellele alale ka ilmusid. Tolteegid olid imelised arhitektid ja kunstnikud. Nende kuninganimistu ning müütiline ajalugu on tänu hilisemate kroonikatele kenasti säilinud. Nende kuulsaim valitseja Ce Acatl Topiltzin ehk Quetzalcoatl, keda tuntakse ka nime all Sulismadu, astus troonile 925. aastal, kuid pidi usutülide tagajärjel koos oma pooldajatega pagema Mehhiko lõunaossa Yucatáni poolsaarele.
Eelami linn ja kuningadünastia) hävitasid ~a-l 2004 Uri linna. Pärast seda võttis võimu üle Isini linna I dünastia. Poliitiline võim läks Uri endiste alamate kätte ning Isini kuningas Isbi- Erra (Isbiera, 2017-1985), Marist pärinev endine Urile allutatud amoriidi väejuht, kuulutas end kohe Uri III dünastia viimase valitseja Ibbi-Sini (2030-2004) mantlipärijaks. Ta kihutas vallutatud pealinnast välja ka seal pesitsenud Eelami garnisonid. "Sumeri kuninganimistu" ütleb selgelt, et Urist viidi Sumeri kuninglus üle Isinisse. I. Isini dünastias oli 16 valitsejat, esimeseks oli Isbi-Erra. Ainult veidi pärast Isini dünastia viienda kuninga Lipit-Istari valitsemisaega (1934-1924 eKr, temast tuleb jutt eraldi) saavutas Lõuna-Mesopotaamias sõjalist ja poliitilist edu selle lõunapoolne konkurent Larsa linn. Ajavahemikku ~ 2000-1800 nimetatakse kahe Mesopotaamias domineerinud linnriigi järgi Isini-Larsa perioodiks.
annaabi.ee 
