üles" (4). 8 Kodusõja esimene suurim lahing Edgehilli küla juures 1642. a. 23 oktoobril lõppes kuninga vägede võiduga. Kavalerid vallutasid Oxfordi, kuid otsustusvõimetu väejuhina ei suutnud Charles ära kasutada soodsat seisu, et edasi tungida. Parim võimalus sõda võita oli sellega möödas. Oxford sai pikaks ajaks kuninga peakorteriks. Mõnda aega tegutses seal isegi kuningameelne vastuparlament, mis aga jäi tähtsusetuks moodustiseks. Prantsuse päritolu kuninganna käis oma kodumaalt abivägesid hankimas. 1643 aastal saavutasid kuninga väed edu suurel osal Inglismaast, eriti maa lääneosas, kus vallutati Bristol. Parlamendi leeri seisukord muutus kriitiliseks. Parlamendi vägede etteotsa asusid sir Thomas Fairfax ja ratsaväe ülemjuhatajana Oliver Cromwell (1599-1658), kes kuulus äärmuslike puritaanide hulka. Oliver
Priviligeeritute võim asendati jõukate võimuga. Kahekohaline parlament kogunes igal aastal, alamkoda otsesed, ülemkoda kaudsed valimised. Kõrge hääletuslik tsensus: hääleõigus viiendikul täisealistest meestest. Seadused jõustusid peale seda, kui mõlemad kojad kiitsid eelnõu heaks. Moodsate parteide areng Rootsis (1866-1921) Hakkasid arenema peale riigipäevareformi. I põllumeeste fraktsioon (1867, likvideerus), domineeris alamkojas ja oli kuningameelne ja bürokraatia vastane. Alamkojas jäid urbaansed liberaalid vähemusse. Ülemkojas domineerisid konservatiivid 1880. aastatel tolliküsimuse mõju: A) Konservatiivsed ,,parempoolsed" (põlluharijad ja siseriiklik tööstus, mitu fraktsiooni: kaitsetollid B) Liberaalid ,,vasakpoolsed" (eksporttööstus ja tarbijad, mitu fraktsiooni) vabakaubanduse poolt. I moodne partei: sotsiaaldemokraatlik töölispartei (SAP 1889) - esialgu marksistlik programm
annaabi.ee 
