Hind sisaldab: - sõit standardmugavustega bussiga - laevade piletid (kajutikohad neljastes alumise teki kajutites) - ööbimised koos hommikusöökidega - grupijuhi-giidi teenus - ekskursioonid Programm: 1) Jalutuskäik Kopenhaagenis. 2) Päev Pariisis - jalutuskäik Cité saarel, Jumalaema Kiriku külastus, Louvre, Triumfikaar, Concorde'i väljak, Eiffeli torn, ooperiteater jm. 3) Puhkepeatus Lõuna-Prantsusmaal Biarritzi rannas. 4) Päev Madriididel kuningalossiga tuttvumine, Prado muuseumi külastus, jalutuskäik Retiro pargis ning Plaza Majoril. 5) Päev Toledos - Selle linnaga seostatakse El Greco kunsti ja juveliiride meistriteoseid, aga ka relvameistrite loomingut, härjavõitlust ja inkvisitsiooni. 6) Päev Valencias hommikune puhkus Vahemere ääres, euroopa suurima turu külastus, linnaekskursioon. 7) Päev Barcelonas Antonio Gaudi loominguga tuttvumine: Sagrada Familia kirik
Hippiuselt ja viimane esitas projektikavandid juba 1873. aastal. Ehitustööd algasid siiski alles 1879. aasta aprillis. Hoone oli hiiglaslik, juba telliste hulk 1 450 000 oli aukartustäratav, ja hoone valmimine võttis aega viis aastat. Kahjuks ei näinud arhitekt lõplikku varianti enam oma silmaga. Valminud loss sai maaliline teravad profiilid, kihiline struktuur, torniline katus... Kuigi Sangaste lossist kõneldes on teda tihti võrreldud Windsori kuningalossiga, ei ole see võrdlus A. Heina sõnul õigustatud. Pigem imponeeris Hippiusele inglise arhitektide tööstiil, nende oskus sobitada arhitektuuripärandit tolleaegse arenenud ehitustehnoloogiaga. Ka Hippius oli saanud loomingulist innustust keskaegsest ehituskunstist. Hippius suhtus oma töösse äärmiselt loominguliselt. 1867. aastal võttis ta osa Berliini toomkiriku konkursist. Sel perioodil avaldas ta ka mitmeid artikleid, kus põhjendas oma seisukohti. Nii on ta kirjutanud oma 1871
assüroloogid 19. sajandi keskpaiku kiilkirja desifreerimisele. Edaspidi tuli Dareiosel maha suruda veel kaks ülestõusu Babüloonias. Võimu kindlustamisega käsikäes pööras ta tähelepanu riigi sisemisele korraldamisele. Kreeka pärimus omistab Dareiosele riigi jagamist kahekümneks administratiivüksuseks satraapiaks. Kyrose-aegse pealinna Pasargada kõrvale rajati uue keskusena Persepolis hiiglasliku eeskätt tseremoniaalset rolli täitva kuningalossiga. Egiptuses viidi lõpule Niilust Punase merega ühendava kanali ehitus. Riigi piirid Dareiose valitsusajal enam oluliselt ei laienenud. Vallutati küll mõned Egeuse mere saared ja kinnitati kanda Dardanellide ning Marmara mere läänekaldal, kuid suurejooneliselt kavandatud sõjakäik Musta mere läänerannikut pidi tänapäeva Ukraina steppides asunud sküütide vastu ei (514. a.) toonud edu. Sküütide lakkamatutest
annaabi.ee 
