· XXI Montreal 1976 · XXII Moskva 1980 · XXIII Los Angeles 1984 · XXIV Soul 1988 · XXV Barcelona 1992 · XXVI Atlanta 1996 · XXVII Sidney 2000 1896 Ateena Keskne võistlusala oli maraton. Et tollal ei tuntud veel süstemaatilise treeningu mõistet, oli maratonidistantsi läbimine omamoodi kangelastegu. Maratonijooksu võitis kreeka postiljon Spyros Louis, kellest sai kohe rahvuskangelane. Pealtvaatajad nutsid õnnest, rajale visati lilli. Printsid kandsid oimetu võitja kuningaloozi. Kuhjaga laekus kingitusi. Korjandusega osteti Spyros Louisile viinamarjaistandus. Üks restoraniomanik andis olümpiavõitjale aasta jooksul tasuta lõuna, kingsepp tegi surmani tasuta saapaid jne. Kuni 1936. a. kõndis Spyros Louis olümpiamängude avatseremoonial Kreeka delegatsiooni eesotsas. London 1908 Eestlasest maratonijooksja Georg Lind jäi maratonis 19. kohale. Antverpen 1920 Algas maailma ühe silmapaistvama sportlase, pikamaajooksja Paavo Nurmi võidukäik, kes
kreeklase pikali. Austraallane pandi vankrile ja toimetati staadioni riietusruumi, kus tema eest hoolitses prints Nicholas isiklikult, andes talle brändit ja mune. Jooksu ajal saadeti pidevalt ratsa- ja jalgrattakullereid staadionile teatama neist, kes jooksu juhivad. Viimane sõnum 70 000-le staadionil ja selle ümbruses viibinud kreeklasele oli kurb - juhib Flack. Siis jõudis staadionile vahutava hobuse seljas major Papadiamantopoulus, tormas kuningaloozi ja teatas, et juhtima on asunud kreeklane. Viimaks ilmus staadioni maratoniväravasse väike tolmune Spyros Louis. Prints Georg ja kroonprints Konstantin tormasid talle vastu ja jooksid võitja kõrval, üks ühel, teine teisel pool, kuni finishini. Louisil jätkus veel energiat, et kummardada rõõmsale kuningale. Louisi suudeldi, talle hõisati järele kuni riietusruumini, kuhu ta kanti õlgadel - üldine ekstaas valitses staadionil ja kogu linnas
annaabi.ee 
