Kas te nete midagi, Carter? sosistas ta erutatult. Jah, tles Carter, imepraseid asju. Seda, mida nitas siin vilkuv knlaleek, polnud kski inimsilm ninud enam kolm tuhat kolmsada aastat. See oli kauneim, hinnalisim, mida arheoloogid iial olid maapuest pevavalgele toonud. Seal seisis lootoseiekujuline lbipaistev alabasterkarikas, sellest vasakul mitu kulla ja klaasintarsiaga kaunistatud mberpaisatud vankrit. Nende taga prani silmi vaatav kuningakuju, kullast voodid, mustad kirstud, kuldne troon. Kuid polnud jlgegi sargast vi muumiast. See oli alles ammendamatute aaretega tidetud labrindi eeskamber. Carter ja Carnarvon olid ksmeelselt veendunud: see oli maailma ajaloo sensatsioonilisim leid. Nad tlesid selle vlja, ilma et oleksid teadnud, mis neid haua lejnud kambrites veel ees ootab. Sissekik suleti taas. Vastutustundliku teadlasena valmistas Carter hauakambri avamist ette pisimate ksikasjadeni. Tema esimeste meetmete hulka kuulus
Hulgused järgnesid talle. Igal redelipulgal vähemalt üks. Pimedas õõtsuvalt üles liikuv soomusselgade joon meenutas terassoomustega madu, kes tahab kirikut vallutada. Jehan, kui selle mao pea, täiendas oma vilistamisega seda illusiooni. Kümneninane (kreeka k.). 411 Skolaar jõudis lõpuks galerii palkonile ja hüppas hulguste kamba käteplagina saatel kaunis väledalt üle balustraadi. Tsitadelli vallutades hõiskas ta juba, kuid jäi siiski äkki vait nagu 2 4 3 kivisammas. Ühe kuningakuju taga silmas ta Quasimodot, kes oli end hämarusse peitnud ja kelle ainus silm sealt vaikus. Enne kui teine piiraja oma jala galeriile sai panna hüppas koletu küürakas redeli otsa juurde, haaras oma tugevate kätega sõna lausumata mõlemast peelest kinni, lükkas need müürist veidi eemale, vibutas pikka nõtket redelit, mis ülevalt kuni alla hulguseid täis oli, nii et kõik ehmatusest kisama panid, ja raputas siis äkki üleinimliku jõuga selle inimkobara alla platsile
annaabi.ee 
