on sinised. Suur riigivapp Väikest riigivappi kasutavad peamiselt Rootsi valitsus ja selle ametid. Need tohivad lisada vapile oma tegevuse sümboleid. Seda kasutatakse näiteks Rootsi politsei vormil. Väike riigivapp koosneb sinisest vapikilbist, millel on kujutatud kolm ühesugust kuldset krooni, üleval kaks tükki kõrvuti ja nende all kolmas. Vapikilp on kroonitud kuningakrooniga. Vapikilp võib olla ümbritsetud Serafimi ordenitega. Väikene riigvapp Rootsi pühad ja tähtpäevad Pühad: 1. uusaasta (1. jaanuar) 2. kolmekuningapäev (6. jaanuar) 3. suur reede 4. vaikne laupäev 5. teine ülestõusmispüha 6. tööpüha (1. mai) 7. taevaminemispüha (viis nädalat pärast ülestõusmispühi 8. teine nelipühi (kaheksa nädalat pärast ülestõusmispühi) 9
Küll aga ei läinud see libedalt, sest zemaidi astusid nende muutuste vastu ja tegid ülestõuse. 1422 a Mielno rahuga määrati kindlaks 500 aastaks Leedu läänepiir, millest mõned lõigud püsivad siiani. Suhetes Poolaga üritas Vytautas Leedut ikka valitseda iseseisvalt. Otsis kas püha Saksa-Rooma riigilt toetust Leedu kuningaks kroonimisel. Ühel euroopa valitsejate kokkusaamisel saigi Saksa-rooma riigi keisrilt selleks toetuse. Vilniuses toimusidki kroonimispidustused, kuhu pidid koos kuningakrooniga tulema ka keiser Sigismundi saadikud. Pidustusted 7 nädalat Trakais ja Vilniuses. Poolakad aga ei lasknud läbi keisri saadikuid ning Vytautas sellest vapustatuna haigestus ning saabunud kõrged külalised lahkusid. Poola kuningas kippus Leedus Vytautase kõrval varju jääma. Viis Leedu piirid Musta Mereni, tugevdas aadlit, rajas kirikutevõrgu, soodustas kaubandust, meelitades kohale juute jne. Järeltulevatelt põlvedelt päris liignime Suur. Küll aga Leedu kuulsate valitsejate
annaabi.ee 
