oli siis et see Oidipus oli kunagise valitseja ja tolle naise poeg. Oraakel vms. ennustas, aga et nende poeg tapab isa maha ja abiellub naisega, mistõttu nad tahtsid lapsest vabaneda. Karjane, kes lapse koksama pidi, hakkas kaasa tundma ja andis teisele karjusele, et too viiks kuskile ära. Kaugel siis võetigi ta ühte perre ja kunagi karjamaal hullates koksas ta teepeal kunni maha ja see kaasatundev karjane jooksis minema. Pmst siis ta päärsis linna ja sai kunniks ja abiellus oma emaga. Sellele järgnes ilge jamamine ennustaja, naise ja sõbraga kes oli Keros (vms.) ja Oidipus arvas, et ennustaja oli Kerosega tiimis. Seda arvas ta, kuna ennustaja rääkis umb. et ta leiab endast vaenlase jms. aga kuna peategelane on alati mingi idi, siis ta ei saand vihjete põhjal aru et ta ise oligi tapja. Pmst siis toodi see karjane karupersest, ennem oli aga see "teine" karjane platsis, kes seletas et ta kasuisa on surnd. Lõpuks olid mõlemad karjased koos...
olmestseene. Elulugu Ta sündis 6. juunil 1599 ja suri 6. augustil 1660. Ta sündis Sevillas, mis oli tol ajal tähtsaim kunstikeskus Hispaanias. Tema elust teatakse suhteliselt vähe. Kunstilise hariduse sai ta oma kodulinnast. ... Ta õppis järgemööda kahe tuntuma kohaliku meistri käe all: Francisco de Herrera vanema ja Francisco Pacheco. 1623 asus Velazquez Madriidi, kus ta võitis peaministri ja kuninagas Felipe IV poolehoiu, sellega oli ta elu otsustatud. Umbes 10-20 aastat enne ta surma valmistas ta mitmeid meistriteoseid. Looming Juba nooremana tuleb tema talent välja. Maalis väga palju kuninga, tema perekonna ja peaministrite portreesid, mis olid teostatud lihtsas, asjalikus, tõsises ja äärmiselt veenvas laadis. Tema piltidel käituvad inimesed täiesti sundimatult ja loomulikult. ...
Juhiks piiskop ja keskuseks PILETENE. Piiskopile kuulus nii ilmalik kui ka vaimulik võim. Peapiiskopile Riias allusid Tartu ja Kuramaa piiskop. Ühel oli veits rohkem võimu. 6. Liivi Orduriik (saksa ordu Liivi haru). Ordumeister juhtis. Pealinn RIIA. Tekksid RIIA võimu pärast tülid peapiiskopiga ja keskus viidi üle Võnnusse, Cesisesse. Eestimaa hertsogkond eksisteeris kuni Jüriöö ülestõusuni, sest päras seda, 1346. a müüs Taani kuninagas oma valdused Liivi Orduriigile. Seega enne Jüriöö ülestõusu oli 6 maahärrat, pärast aga 5. (Kaardid lk 52, 58 + maakondade kaart.) Pärast siinsete alade vallutamist hakkas toimuma maade läänistamine. Maahärra jagas maad e lääni läänimehele e vasallile, kelle peamine kohus lääni kasutamisel oli see, et pidi minema sõjateenistusse maahärra juurde. Sellist läänistamist oli vaja selleks, et maahärrad saakisd kaitset vassallide näol. Läänistamine toimus
annaabi.ee 
