Ta kohtas ükskord üht vanameest, kes soovitas tal pillimeheks hakata. Mees soovitas tal algul pajuvilet puhuda. Ei läinud kaua aega, kui ta salaja kodust minema läks. Ta hulkus ringi ja mängis pilli, selle eest pakuti talle süüa ja paar kopikat raha. Teda kutsuti pulma ja lustipidudele pillimeheks. Sellepärast hakati teda ka kutsuma Pilli- Tiiduks. Tiidu, aga polnud endaga rahul, ta tahtis ikka saada rikkamaks. Ta kuulis palju Kunglamaa rikkusest. Aga tal polnud piisavalt raha, et laevaga üle mere saada. Õnneks leidis ta ühe noore laevamehe, kes lubas ta salaja laeva võtta. Ta lasi teisel ööl laevast Tiidu köiega merre. Ja ütles, et kui sa vees oled kutsun ma teised laevamehed ja siis sina lõikad enda ümber oleva köie lahti ja ütled, et ujusid laevale järgi, kui see sadamast väljus. Nii ka juhtus ja Tiidu sai laeva peale tagasi. Talle anti kuivad riided selga ja pandi laevakambrisse magama
läks nüriks ja kõveraks. Sepp mõistis, et Kalevipoja käe jaoks on vägevamat mõõka tarvis. Sepa vanim poeg tõi seitsme luku ja üheksa tabaga kirstu, milles oli mõõkade kuningas. Sepp oli pidanud selle mõõga tegema vanale Kalevile, kuid too suri enne ära, kui sepp mõõga valmis sai. Tal kulus selle tegemiseks seitse aastat. Mõõk oli tehtud seitsmest erinevast rauast, karastatud seitsme erineva veega. Vars oli hõbedast, käepide kullast, kupp Kunglamaa kivist, sidemed seitsmest erinevast karrast, pannal paksudest pennidest, mis tugevdatud taalritega, pandla pidemed sõrmusekivist. Kalevipoeg võttis mõõga katseks kätte, keerutas seda nii, et tõusis torm ja lõi siis alasi koos aluspakuga pooleks. Mõõgale ei jäänud kriimugi. Seda mõõka Kalevipoeg tahtiski. Mõõk maksis üheksa head hobust, kaheksa karimära, kümme paari härgasid, 20 lüpsilehma, 50 vasikat, sada aidatäit nisu, poolteist paati odrateri, laevatäis
annaabi.ee 
